• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kopeerimine kallineb

    Riik plaanib hakata nõudma koopiamasinate kasutajatelt Autorite Ühingule minevat tasu, kuna koopiamasinatega saab kopeerida autoriõiguste alla kuuluvaid teoseid. See toob kaasa koopiate hinna tõusu.
    Täpselt ei ole veel määratletud, kellelt, mille alusel ja mis ulatuses tasu nõudma hakatakse. Esialgselt valmistas kultuuriministeerium ette seaduseelnõu, mille kohaselt pidanuks autoritasu hakkama maksma ka koopiamasinate maaletoojad iga maaletoodud koopiamasina pealt. Vastav info oleks kogutud tolliametist. Selle nädala esmaspäeval Tööandjate ja Tööstuse Keskliidus toimunud maaletoojate, koopiakeskuste ja riigikogu kultuurikomisjoni esindajate kohtumise tulemusena võetakse seadusest paljundusmasinate maaletoojaid maksustav punkt välja.
    Koopiamasinaid müüva ASi Reveko Bürooseadmed turundusjuhi Adam Leemeti kinnitusel kasutatakse 94 protsendil koopiamasinate kasutamise juhtudest paljundusmasinat ärikirjade, blankettide jms kopeerimiseks, mitte autoriõiguse seadusega kaitstud materjalide paljundamiseks.
    Sobivaim lahendus oleks Leemeti arvates see, et autoritele maksavad tasu suured koopiafirmad, kui nad paljundavad autoriõigusega kaitstud materjale. See annab inimestele võimaluse kopeerida materjale ausal teel, lisab ta. Koopia hind seetõttu veidi tõuseb, tunnistab Leemet.
    Lätis on vastav eelnõu läbinud parlamendis kaks lugemist ja seal kavatsetakse maksustada ka koopiamasinate maaletoojad. Leedus koopiamasinate maaletoojad ega kasutajad autoriõiguste eest maksma ei pea.
    Mõnes Euroopa riigis maksavad tasu nii maaletoojad kui koopiamasinate kasutajad. Ka meil võiksid maksta mõlemad pooled. Maaletoojate tasu on nii väike, et sellega ei korva autorite teose paljundamisel neile saamata jäävat autoritasu. Tavaliselt on tasu suurus kindel protsent paljundusmasina deklareeritud hinnast. Põhiline koormus peaks jääma kasutajate kanda. See võiks olla mingi protsent paljundatava lehe hinnast. Põhjamaades pannakse pärast paljundamist kirja, kes kui palju kopeeris. Eestisse see ei sobi. Maksta ei tuleks mitte iga paljunduse pealt, vaid siis, kui on paljundatud autoriõigusi omavat teost või dokumenti.
    Tootjaid ei tohi maksustada, kuigi mõned riigid on nii käitunud. Enamuses riikides maaletoojatelt tasu ei nõuta. Tootjate ehk maaletoojate ja kasutajate maksustamine tooks kaasa topeltmaksustamise. Keegi ei ole selle vastu, et autoriõiguse all olevate asjade paljundamise eest peab mingit maksu võtma, kuid see ei tohi olla selline, mis peletaks inimesed põrandaaluste koopiakeskuste poole. Maksustama ei peaks ainult suuri koopiakeskusi, vaid kõiki koopiamasinate kasutajaid. Eeldus on ausa arvestuse pidamine, kui palju autorite teoseid konkreetsel juhul paljundatakse. See toob kaasa koopiate hinna väikese tõusu.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.