Koos uue laenuga ulatuks linna laenukoormus järgmisel aastal 38 protsendini eelarve kogumahust.
Rein Voog leidis, et laenu saamisel on tähtis, et see tuleks linnale kätte võimalikult odavalt. Hansapanga pakutud tingimuste kohaselt on kolmeaastase laenu intress 4,98 protsenti.
Voog ütles, et tuleb pöidlad pihku võtta ja loota, et 130 miljonist kroonist eelarveaugu täitmiseks jätkub. «Praegu tundub, et aasta lõpus tuleb ikkagi rahast puudu,» lisas Voog.
Tallinna rahandusameti juhataja Heino Tonsiveri sõnul on linnaeelarve puudujääk praegu umbes 180 miljonit krooni ja mitu linnaametit on firmadele võlgu osutatud teenuste eest.
Tonsiveri sõnul soovib linnavalitsus osa puudujäävast rahast leida linnavara müügist kuni 50 miljoni krooni eest.
Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles, et ministeeriumil tuleb Tallinna võetav laen üle vaadata sõltumata sellest, kes võimule saab. «Loa andmine laenu võtmiseks sõltub ainult sellest, kui konservatiivse arengukava eelarve küsimustes on linnavalitsus esitanud,» sõnas Vaarik. «Kui see on piisavalt aktsepteeritav, pole sugugi võimatu, et linn laenu ka saab.»
Suvel võttis Tallinna linnavolikogu vastu lisaeelarve, millega sätestati laenu võtmine ja tookord olid paremerakonnad sellele vastu põhjendusega, et kohalik eelarve on niigi miinuses. Augustis keeldus rahandusministeerium andmast Tallinna linnale luba Hansapangast laenu võtmiseks kehva eelarvedistsipliini tõttu.
Tallinna senine linnavalitsus kulutas laenata kavatsetud summa peamiselt uute busside ostmiseks ja linna kvartalisiseste teede remondiks. Nimetatud investeeringuid kasutas Keskerakond kohalike omavalitsuste valimiste eel ära ka oma valimiskampaanias.