Neljaprotsendilist kasvu peetakse majanduskriisiks

Tänu 1990. aastate alguses rakendatud ?okiteraapiale sai viie aastaga pool Poola tööstusest erastatud ning varem idablokiga seotud kaubandussidemed Läände ümber suunatud.

Poola on saanud Euroopa Nõukogu, OECD ja NATO liikmeks ning on esimese ringi riikide hulgas, kes peavad liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga.

Poola tarbijatel on valida samasuguse kaubakülluse hulgast kui ükskõik millises lääneriigis -- Varssavis üksi on 15 hüpermarketit. Poolakate käes on üle kuue miljoni krediitkaardi. 8--10 miljonit riigi 40miljonilisest elanikkonnast on tänaseks rootslastega samal elatustasemel.

Samas on ka väga vaeseid, kelle sissetulek ei ületa kuus 300--600 zlotti. Eesti rahas teeb see 1050--2100 krooni. 12 protsenti elanikkonnast on üldse tööta.

Raskustest hoolimata on Poola olnud piirkonna üks edukamaid riike. Tänavu peaks majanduskasv Vene finantskriisist ja Euroopa majanduskasvu aeglustumisest hoolimata jääma neljale protsendile, pärast 6,9protsendilist kasvu 1997. ja 4,8protsendilist kasvu 1998. aastal.

Kohalikud leiavad, et seda on vähe.

«Neljaprotsendilist kasvu nimetatakse meil majanduslanguseks,» ütles ?okiteraapia autor, Poola rahandusminister Lezsek Balcerowicz ühes hiljutises intervjuus.

Euroopa Liidule järele jõudmiseks peaks kasv olema vähemalt seitse protsenti aastas, arvavad kohalikud ettevõtjad.

Selleks vajab Poola ka rohkem investeeringuid, eelkõige tehnoloogiasse. Poola ettevõtjate lobby-organisatsiooni Business Centre Club asejuht Jeremi Mordasewicz leiab, et investeeringud peaksid kasvama 20 protsendilt 30 protsendile SKTst.

Juba praegu on Poola viimastel aastatel Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kõige rohkem välisinvesteeringuid saanud. Kokku on Poolasse alates 1989. aastast investeeritud 35,5 miljardit dollarit, sealhulgas üksi 1998. aastal 11 miljardit. Tänavune aasta, kus lõviosa investeeringutest on läinud pangandusse, näeb tõenäoliselt selle rekordi kordust.

Poola ettevõtjad pole rahul valitsuse majanduspoliitikaga, mis on liiga kergekäeliselt põllumeeste ja kaevurite survegruppidele järele andnud. Täiendav abiraha hoiab maksud kõrged -- näiteks ettevõtte tulumaks on Poolas 34 protsenti. Lisaks on riigi kätte jäänud ettevõtetes veel jätkuvalt liiga palju töölisi, mis pärsib nende konkurentsivõime paranemist.

Ettevõtluse arengut takistab ka väga halvas olukorras olev transpordi infrastruktuur, mida ka Euroopa Liit oma viimases Poola kohta koostatud raportis pidas vajalikus mainida.

Maksude osas on ettevõtjatel siiski kergendust oodata -- eile saavutasid paremtsentristliku valitsuskoalitsiooni liikmed kompromissi, mille järgi ettevõtte tulumaks alaneb tuleval aastal 30 ja aastaks 2004 22 protsendile. Üksikisiku tulumaks aga praeguselt 40, 30 ja 19 protsendilt aastaks 2002 28 ja 18 protsendile.

Autor: ÄP

Hetkel kuum