• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Neljaprotsendilist kasvu peetakse majanduskriisiks

    Tänu 1990. aastate alguses rakendatud ?okiteraapiale sai viie aastaga pool Poola tööstusest erastatud ning varem idablokiga seotud kaubandussidemed Läände ümber suunatud.
    Poola on saanud Euroopa Nõukogu, OECD ja NATO liikmeks ning on esimese ringi riikide hulgas, kes peavad liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga.
    Poola tarbijatel on valida samasuguse kaubakülluse hulgast kui ükskõik millises lääneriigis -- Varssavis üksi on 15 hüpermarketit. Poolakate käes on üle kuue miljoni krediitkaardi. 8--10 miljonit riigi 40miljonilisest elanikkonnast on tänaseks rootslastega samal elatustasemel.
    Samas on ka väga vaeseid, kelle sissetulek ei ületa kuus 300--600 zlotti. Eesti rahas teeb see 1050--2100 krooni. 12 protsenti elanikkonnast on üldse tööta.
    Raskustest hoolimata on Poola olnud piirkonna üks edukamaid riike. Tänavu peaks majanduskasv Vene finantskriisist ja Euroopa majanduskasvu aeglustumisest hoolimata jääma neljale protsendile, pärast 6,9protsendilist kasvu 1997. ja 4,8protsendilist kasvu 1998. aastal.
    Kohalikud leiavad, et seda on vähe.
    «Neljaprotsendilist kasvu nimetatakse meil majanduslanguseks,» ütles ?okiteraapia autor, Poola rahandusminister Lezsek Balcerowicz ühes hiljutises intervjuus.
    Euroopa Liidule järele jõudmiseks peaks kasv olema vähemalt seitse protsenti aastas, arvavad kohalikud ettevõtjad.
    Selleks vajab Poola ka rohkem investeeringuid, eelkõige tehnoloogiasse. Poola ettevõtjate lobby-organisatsiooni Business Centre Club asejuht Jeremi Mordasewicz leiab, et investeeringud peaksid kasvama 20 protsendilt 30 protsendile SKTst.
    Juba praegu on Poola viimastel aastatel Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kõige rohkem välisinvesteeringuid saanud. Kokku on Poolasse alates 1989. aastast investeeritud 35,5 miljardit dollarit, sealhulgas üksi 1998. aastal 11 miljardit. Tänavune aasta, kus lõviosa investeeringutest on läinud pangandusse, näeb tõenäoliselt selle rekordi kordust.
    Poola ettevõtjad pole rahul valitsuse majanduspoliitikaga, mis on liiga kergekäeliselt põllumeeste ja kaevurite survegruppidele järele andnud. Täiendav abiraha hoiab maksud kõrged -- näiteks ettevõtte tulumaks on Poolas 34 protsenti. Lisaks on riigi kätte jäänud ettevõtetes veel jätkuvalt liiga palju töölisi, mis pärsib nende konkurentsivõime paranemist.
    Ettevõtluse arengut takistab ka väga halvas olukorras olev transpordi infrastruktuur, mida ka Euroopa Liit oma viimases Poola kohta koostatud raportis pidas vajalikus mainida.
    Maksude osas on ettevõtjatel siiski kergendust oodata -- eile saavutasid paremtsentristliku valitsuskoalitsiooni liikmed kompromissi, mille järgi ettevõtte tulumaks alaneb tuleval aastal 30 ja aastaks 2004 22 protsendile. Üksikisiku tulumaks aga praeguselt 40, 30 ja 19 protsendilt aastaks 2002 28 ja 18 protsendile.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.