Euroopa rahaliidu peidetud vastuolud (2)

Euroopa rahaliidu rahapoliitika kujundamiseks ja juhtimiseks on loodud üpris keerukas Euroopa keskpankade süsteem (ESCB), mis koosneb Euroopa Keskpangast (ECB) ja 11 liikmesriigi keskpangast. Põhistruktuurilt sarnaneb see USA keskpanga (Fed) süsteemiga. ECB oma kuueliikmelise täitevorganiga on võrreldav USA keskpanga nõukoguga Washingtonis, 11 Euroopa Liidu (EL) keskpanka aga moodustavad omamoodi analoogi Fedi 12 pangaga, mis paiknevad USA eri linnades. Ühist rahapoliitikat töötab välja ESCB nõukogu, mis koosneb täitevnõukogu liikmetest ja kõikide rahaliitu kuuluvate maade keskpankade presidentidest.

Siit tekivad kohe ka esimesed küsitavused. Kui USA on tugeva keskvõimuga unitaarriik, siis EL on iseseisvate rahvusriikide ühendus. Euroopa ühine rahasüsteem ning ECB tuginevad suures osas Saksa keskpanga mudelile ja kogemusele, mis võib tekitada vastuolusid riikide vahel, sest igal rahvusriigil on oma erihuvid.

Prantsusmaa taotleb Saksamaa ja Saksa keskpanga majandusliku võimu mõningast vähenemist, Saksamaa aga näeb siin võimalust oma huvid Euroopa integratsiooni vankri ette rakendada. Koos näevad nad EMUs vahendit, mis tuleb kasuks tugevnevas konkurentsivõitluses Põhja-Ameerika ja Aasia Vaikse ookeani majanduspiirkondade riikidega.