• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa rahaliidu peidetud vastuolud (2)

    Euroopa rahaliidu rahapoliitika kujundamiseks ja juhtimiseks on loodud üpris keerukas Euroopa keskpankade süsteem (ESCB), mis koosneb Euroopa Keskpangast (ECB) ja 11 liikmesriigi keskpangast. Põhistruktuurilt sarnaneb see USA keskpanga (Fed) süsteemiga. ECB oma kuueliikmelise täitevorganiga on võrreldav USA keskpanga nõukoguga Washingtonis, 11 Euroopa Liidu (EL) keskpanka aga moodustavad omamoodi analoogi Fedi 12 pangaga, mis paiknevad USA eri linnades. Ühist rahapoliitikat töötab välja ESCB nõukogu, mis koosneb täitevnõukogu liikmetest ja kõikide rahaliitu kuuluvate maade keskpankade presidentidest.
    Siit tekivad kohe ka esimesed küsitavused. Kui USA on tugeva keskvõimuga unitaarriik, siis EL on iseseisvate rahvusriikide ühendus. Euroopa ühine rahasüsteem ning ECB tuginevad suures osas Saksa keskpanga mudelile ja kogemusele, mis võib tekitada vastuolusid riikide vahel, sest igal rahvusriigil on oma erihuvid.
    Prantsusmaa taotleb Saksamaa ja Saksa keskpanga majandusliku võimu mõningast vähenemist, Saksamaa aga näeb siin võimalust oma huvid Euroopa integratsiooni vankri ette rakendada. Koos näevad nad EMUs vahendit, mis tuleb kasuks tugevnevas konkurentsivõitluses Põhja-Ameerika ja Aasia Vaikse ookeani majanduspiirkondade riikidega.
    Oma huvid on ka Euroopa väiksematel riikidel. Hispaania, Portugal ja Iirimaa on seni võitnud ja võidavad ka tulevikus palju ELi toetustest, mis moodustavad 4--5% nende sisemajanduse kogutoodangust. Soome üritab tõenäoliselt edestada oma naabreid Rootsit ja Taanit, Itaalia näeb osalemist EMUs kui olulist vahendit hinnastabiilsuse saavutamisel. Austria liigub Saksamaa kiiluvees, Beneluxi maad peavad silmas oma eesmärke.
    Üsna pessimistlikult on EMUsse ja euro kasutuselevõttu suhtunud USA kommentaatorid. Küllap on tõde selles, et integreeruv Euroopa pakub järjest suuremat konkurentsi majanduslikult tugevale Põhja-Ameerikale ning üha tugevnevale Aasia majanduspiirkonna riikidele. Sel eesmärgil on EMU riigid tõenäoliselt valmis oma eri huvidest lähtuvad vastuolud ületama.
    Ei jää EMUst kõrvale ka seni sinna veel mitte kuuluvad riigid. Põhjalikult on muutunud ka avalik arvamus. Kui veel 1996. a vähem kui pooled küsitletud ELi liimesmaade inimestest olid kuulnud nimetust «euro», siis nüüd on asi sootuks teine.
    On avaldatud arvamust, et esimesena väljajäänud maadest ühineb Euroopa rahaliiduga Rootsi. Briti peaminister Blair on välja pakkunud ühinemisaastaks 2001 või 2002, kasvanud on ka taanlaste huvi. Kreeka, kes jäi rahaliidust välja kriteeriumide mittetäitmise tõttu, ühineb EMUga esimesel võimalusel.
    Autor: Vello Vensel
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui soodne on aeg investeerida hüpoteeklaenu REITidesse?
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Läti sadamate aasta alguse tõus hakkab haihtuma
Läti sadamates algas aasta tõusuga, millele andsid hoogu juurde siis alles õhus olnud sanktsioonid, nüüd on oodata transiidi kahanemist, vahendas Läti Raadio.
Läti sadamates algas aasta tõusuga, millele andsid hoogu juurde siis alles õhus olnud sanktsioonid, nüüd on oodata transiidi kahanemist, vahendas Läti Raadio.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.