Kallas: tolliseadus võib muutuda

Ettevõtjaid esindasid kohtumisel Eest Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Väliskaubanduse Liidu ning Rõiva- ja Tekstiililiidu esindajad.

Ettevõtjad leidsid, et kaupade tolliterminalis ladustamise nõue on arusaamatu ning riik soosib sellega eraettevõtjatest terminaalipidajate majandustegevust.

Valitsuse esindajad leidsid, et terminaliprobleem on lahenemas, sest toll lubab maakleri tehtud deklaratsiooni alusel kaupa ettevõtte territooriumil ladustada.

Tagatiste osas leidsid ettevõtjad mitu vasturääkivust seadusandluses, kus on täpselt paika panemata, mis alusel neid määratakse. Ettevõtjad leidsid, et seadus võimaldab tolliametnikul oma suva järgi otsustada, kas nõuda tagatist või mitte.

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles, et tolliseaduste muutmise oleks pidanud edasi lükkama. «Aeg on valitud ebasobiv. Tolliamet oleks pidanud teadma, et IV kvartalis suurenevad kaubavood märgatavalt,» lausus ta.

Tolliameti peadirektor Rein Talvik leidis, et uue tollimisprogrammi ja tolliseaduse rakendamise edasilükkamine oleks andnud veelgi kurvema tulemuse, sest uuest aastast kehtestab Eesti osade riikide kaupade suhtes tollimaksud. Eelmise tollimisprogrammiga ei oleks seda teha saanud.

Talvik ei olnud nõus, et ASYCUDA tollimisprogramm oli ebaõnnestunud valik. «Euroopa Liidu liikmesriigid on programmid ise enda jaoks välja töötanud. Turul on peale ASYCUDA vaid üks, prantslaste tehtud programm, aga seda pole veel keegi kasutusele võtnud,» väitis Talvik.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mart Relve ütles pärast nõupidamist, et ministeerium oleks pidanud ettevõtjaid kuulda võtma enne tolliseaduse rakendamist. «Jutt sellest, et ministeeriumil on olnud koostöösoov, ei ole õige. Tean mitut ettevõtjat ja organisatsiooni, kellel ei õnnestunud oma seisukohta avaldada,» rääkis Relve. Tema sõnul edastab kaubanduskoda ettepanekud seaduse muudatuste kohta selle kuu jooksul.

Autor: Henrik Ilves