«Kõiki kliente peavad ettevõtjad kohtlema võrdselt, ja kui see nii ei ole, siis peab riik oma sekkumisega uute ning vanade klientide vahelised erisused välistama,» vibutab Eesti Mobiiltelefoni (EMT) klient Meelis vihaselt rusikat, kui lehest loetud reklaamist ajendatuna tõttab oma vana Nokiat uuema vastu vahetama ning poes selgub, et 400kroonine hinnaalandus tema puhul ei kehti. Vanade EMT klientide pahameelt ja nördimust võib mõista, kuid ei saa nõustuda lahendusega, et konkurentsiamet peab kliendi ja operaatori vahelise vaidluse lahendama.
Kuidas teha nii, et Meelis ei solvuks? Aitaks see, kui riik hakkaks ise hindu kehtestama või keeleks ära mõnda liiki turustuskampaaniad.
Viimane oleks aga rumal, sest uute klientide hinnakampaaniad on levinud ka mujal maailmas ja seda harrastavad paljude valdkondade firmad, et oma kliendibaasi laiendada.
Tehes vahet vanade ja uute klientide vahel, lähevad firmad välja riskile, sest kui näiteks solvunud Meelis vahetab EMT Radiolinja või Q GSMi vastu, siis tema tagasivõitmine läheb EMT-le viis korda kulukamaks kui uue kliendi leidmine. Ja kui firma tahab edukas olla, siis pakub ta uutele klientidele tehtavate hinnaalanduste kõrval soodustusi ka püsiklientidele.
Konflikti muudab imelikuks tõik, et ükski pahane klienti pole konkurentsiametisse avaldust teinud, amet uurib asja omaalgatuslikult. Tundub, et konkurentsiameti huvi hinnasoodustuse vastu on tingitud ameti mõne töötaja isiklikust nördimusest. Või siis otsib kriitikat pälvinud riigiasutus enda olemasolule õigustust.