Konkurentsiamet asus otsima pointi
Konkurentsiamet on algatanud uurimise mobiilsideoperaatorite poolt uutele klientidele subsideeritud hinnaga mobiiltelefonide müügi seaduslikkuse selgitamiseks. Operaatorid maksavad mobiiltelefonide jaemüüjatele iga uue kliendi eest mitusada krooni ning sellepärast teevad telefonide müüjad uutele klientidele hinnaalandusi, mida vanad kliendid ei saa.
Äripäeva arvates ei pea riik konkurentsiameti näol kolme mobiilsideoperaatori uute klientide kaasamise kampaaniatesse sekkuma ning uutele klientidele tehtavaid hinnasoodustusi keelustama.
Mobiilsideoperaatorid ei ole ainsad, kes uute klientide leidmiseks teevad oma toodetele hinnaalandusi või soodsaid tutvustuskampaaniaid. Kuna Eestis tegutseb mitu operaatorit, siis on nii uutel kui vanadel klientidel alati võimalik neile sobimatu turundusstrateegiaga firma konkurendi vastu vahetada.
«Kõiki kliente peavad ettevõtjad kohtlema võrdselt, ja kui see nii ei ole, siis peab riik oma sekkumisega uute ning vanade klientide vahelised erisused välistama,» vibutab Eesti Mobiiltelefoni (EMT) klient Meelis vihaselt rusikat, kui lehest loetud reklaamist ajendatuna tõttab oma vana Nokiat uuema vastu vahetama ning poes selgub, et 400kroonine hinnaalandus tema puhul ei kehti. Vanade EMT klientide pahameelt ja nördimust võib mõista, kuid ei saa nõustuda lahendusega, et konkurentsiamet peab kliendi ja operaatori vahelise vaidluse lahendama.
Kuidas teha nii, et Meelis ei solvuks? Aitaks see, kui riik hakkaks ise hindu kehtestama või keeleks ära mõnda liiki turustuskampaaniad.
Viimane oleks aga rumal, sest uute klientide hinnakampaaniad on levinud ka mujal maailmas ja seda harrastavad paljude valdkondade firmad, et oma kliendibaasi laiendada.
Tehes vahet vanade ja uute klientide vahel, lähevad firmad välja riskile, sest kui näiteks solvunud Meelis vahetab EMT Radiolinja või Q GSMi vastu, siis tema tagasivõitmine läheb EMT-le viis korda kulukamaks kui uue kliendi leidmine. Ja kui firma tahab edukas olla, siis pakub ta uutele klientidele tehtavate hinnaalanduste kõrval soodustusi ka püsiklientidele.
Konflikti muudab imelikuks tõik, et ükski pahane klienti pole konkurentsiametisse avaldust teinud, amet uurib asja omaalgatuslikult. Tundub, et konkurentsiameti huvi hinnasoodustuse vastu on tingitud ameti mõne töötaja isiklikust nördimusest. Või siis otsib kriitikat pälvinud riigiasutus enda olemasolule õigustust.