Ilutuli sõltub naabrist

Ilutulestiku korraldamise loa saab hankida kohalikult omavalitsuselt, kui on olemas ka politsei ja päästeameti heakskiit. Juhul kui ilutuld soovitakse teha piiritsoonis, tuleb see kooskõlastada piirivalveametiga, lennuliiklust häirida võiv ilutulestik aga lennujuhtimiskeskusega. Kohaliku omavalitsuse eriluba vajab öine paugutamine.

Ametlike kooskõlastuste kõrval ei tohi unustada tõsiasja, et suure ilutulestiku korraldamisel on ohutsoon 125 meetrit. Kui naaber elab sellest lähemal, on vaja ka tema nõusolekut.

Rohkem probleeme tekib ilutulestiku korraldamisel siseruumides. Ruumi omanik peab tutvustama ilutulestiku tegijale ilutule tegemise paiga ja selle lähiümbruse tuleohtu, andma talle tuleohutuse tunnistuse ja iga konkreetse ilutulestiku tegemiseks tuletöö loa. Samuti peab ruumide omanik määrama tuleohutuse eest vastutava isiku, kes tunneb sisustuse tuleohtlikkust ja saab ka kaks tundi pärast ilutulestiku toimumist tuleohu järele valvata.

Siseilutulestiku tegemine on tehniliselt keerulisem, seda saab teha vaid elektri, mitte süütenööri abil. Ilutulestiku soovija peaks oma soovist teatama kaks nädalat varem, et kooskõlastamise kõrval koostada ka ilutulestiku korraldamise kava ja selle toimumispaik korralikult üle vaadata.

Statistika näitab, et õnnetuse või ebameeldivuse toob kaasa 0,5?1 ilutulestikest. Harvad pole juhud, kui rakett inimest tabab, varasemast on teada ka juhtum, kus lõpuni põlemata pürotehniline seade on kukkunud auto kapotile ja sellelt värvi põletanud. Eelmisel aastal panid pürotehnikaga mänginud lapsed Rakveres põlema korteri. Endast lugupidavad ilutulestikufirmad omavad seetõttu vastutuskindlustust kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju eest.

Ilutulestikke müüvate firmade esindajate sõnutsi saab toreda siseilutulestiku teha 5000 krooni eest, väljas kulub selleks 3000?15 000 krooni.