Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ilutuli sõltub naabrist
Võimsa ilutulestiku soovija peab saama nõusse politsei, päästeteenistuse, kohaliku omavalitsuse, mõnikord aga ka naabri, piirivalve ja isegi lennujuhtimiskeskuse.
Kui ilutuld teha nende vahenditega, mis poes müügil, pole luba vaja. Tuleb vaid jälgida näpunäiteid, mis kirjas pürotehnika pakendiga kaasa antavas juhendis.
Paraku jääb jaemüügis olevate ilutulestike tulejõust paljudele väheseks. Lõhkematerjali seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis praeguse 50grammiste asemel 200grammised patareid jaemüüki lubaks, on toppama jäänud, väidab Eesti Ilutulestikud OÜ töötaja Lembit Eigo. Seetõttu tuleb võimsama valgusmängu soovijail lasta ilutuli teha neil, kellel on tehnilise järelevalve inspektsiooni luba.
Ilutulestiku korraldamise loa saab hankida kohalikult omavalitsuselt, kui on olemas ka politsei ja päästeameti heakskiit. Juhul kui ilutuld soovitakse teha piiritsoonis, tuleb see kooskõlastada piirivalveametiga, lennuliiklust häirida võiv ilutulestik aga lennujuhtimiskeskusega. Kohaliku omavalitsuse eriluba vajab öine paugutamine.
Ametlike kooskõlastuste kõrval ei tohi unustada tõsiasja, et suure ilutulestiku korraldamisel on ohutsoon 125 meetrit. Kui naaber elab sellest lähemal, on vaja ka tema nõusolekut.
Rohkem probleeme tekib ilutulestiku korraldamisel siseruumides. Ruumi omanik peab tutvustama ilutulestiku tegijale ilutule tegemise paiga ja selle lähiümbruse tuleohtu, andma talle tuleohutuse tunnistuse ja iga konkreetse ilutulestiku tegemiseks tuletöö loa. Samuti peab ruumide omanik määrama tuleohutuse eest vastutava isiku, kes tunneb sisustuse tuleohtlikkust ja saab ka kaks tundi pärast ilutulestiku toimumist tuleohu järele valvata.
Siseilutulestiku tegemine on tehniliselt keerulisem, seda saab teha vaid elektri, mitte süütenööri abil. Ilutulestiku soovija peaks oma soovist teatama kaks nädalat varem, et kooskõlastamise kõrval koostada ka ilutulestiku korraldamise kava ja selle toimumispaik korralikult üle vaadata.
Statistika näitab, et õnnetuse või ebameeldivuse toob kaasa 0,5?1 ilutulestikest. Harvad pole juhud, kui rakett inimest tabab, varasemast on teada ka juhtum, kus lõpuni põlemata pürotehniline seade on kukkunud auto kapotile ja sellelt värvi põletanud. Eelmisel aastal panid pürotehnikaga mänginud lapsed Rakveres põlema korteri. Endast lugupidavad ilutulestikufirmad omavad seetõttu vastutuskindlustust kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju eest.
Ilutulestikke müüvate firmade esindajate sõnutsi saab toreda siseilutulestiku teha 5000 krooni eest, väljas kulub selleks 3000?15 000 krooni.