Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stardiks on puudu miljardeid kroone

    Järgmisel aastal on olümpiamängud. Eesti tippsportlased püüavad usinalt täita kvalifikat-siooninormatiive. Osa sportlasi on need täitnud, kuid osa suhtes on selge, et Sydneysse ei ole asja. Sarnane protsess on ka Euroopa Liiduga (EL) ühinemisel. Liikmekandidaatidele on esitatud tingimused, mille täitmise korral peaks nad olema sobilikud saama ELi.
    Majandust puudutavaid tähtsamaid tingimusi on kolm: kandidaat peab viima oma seadused vastavusse ELi seadustega, riigis peab toimima turumajandus ja kandidaat peab suutma vastu seista ELi sisesele konkurentsisurvele.
    Püüaks vaadata neist tingimustest esimest ja kolmandat, s.o kui palju võib maksma minna võimalik liitumine ning kas meil selleks üldse raha on.
    Senini on Eesti oma tegevuse planeerimisel lähtunud kahest põhiteesist: Eesti liitub ELiga 2003. aasta 1. jaanuaril ja Eesti ei vaja ühinemisel laiaulatuslikke üleminekuperioode ega eritingimusi.
    Üks suurim kuluartikkel liitumisel on keskkonnakaitselised kulutused. Need jagunevad vee- ja õhukaitse ning pinnasereostusealasteks kulutusteks. Hinnanguliselt oleks joogivee viimiseks nõutavale tasemele vaja kohalikel omavalitsustel investeerida 5 miljardit krooni ja heitvete puhastamise süsteemidesse 4,5 miljardit (erasektori ja omavalitsuste kulud umbes pooleks).
    Õhu puhtuse tagamise kulud koos elektrijaamade moderniseerimisega oleks orienteeruvalt 6--8 miljardit. See summa eeldaks elektrijaamadest õhku paisatava CO ja SO2 vähenemist, väävlirikka masuudi kasutamise lõpetamist kohalikus küttes ja bensiinijaamade moderniseerimist. Nendes valdkondades on Eesti siiski taotlenud üleminekuperioode. Prügimägede vastavusse viimine normidega maksaks orienteeruvalt 5--10 miljardit.
    Energeetikasektoris oleks kulutused juba nimetatud põlekivielektrijaamade moderniseerimine ning kütuseaksiisi tõus. Hinnanguliselt oleks aktsiisimaks liitrilt kuni 10 krooni.
    Keeruline valdkond on põllumajanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ELi nõuete kohaseks muutmine. Toiduainetööstuse kolmes tähtsamas tööstusharus oleks kulutuste kogusumma 2--3 miljardit krooni -- 0,6 miljardit piimatööstuses, 1,3 miljardit kalatööstuses ja miljard lihatööstuses. Kulude suurus sõltuks 20--30% ulatuses moderniseeritavate tööstuste arvust. Põllumajandustootmises euronõuete järgimise orienteeruv hind on 1,5 miljardit ning põllumajandus- ja maaelutoetuste suurus aastani 2002 kuni 3 miljardit krooni.
    Liitumisel ELiga muutub Eesti Euroopa siseturu osaks. Ka Eesti turul töötavatel ettevõtetel tekib kohustus viia oma toodang vastavusse ELi nõuetega. Enim puudutab see ehitusmaterjalide ja elektrikaupade tootjaid.
    Tõik on seegi, et ELis kehtivad tollid tõstavad toodete hinda, mille valmistamiseks imporditakse pooltooteid väljastpoolt Euroopa Liitu.
    Muudatused on ees ka töökaitse valdkonnas. Töökaitse täiustamine eeldab töökeskkonna parandamist valgustuse, müra ja töökeskkonna õhu puhtuse osas ning paremate kaitsevahendite kasutuselevõttu. Töökaitsealased investeeringud on siiski üksikult võetuna väiksemad ja võimalik teha n-ö igapäevaselt.
    Kokku saame vajalikuks investeeringute mahuks erasektoris orienteeruvalt 15 miljardit ja avalikus sektoris 20 miljardit krooni (riik ja kohalikud omavalitsused).
    Iseseisvusjärgsel edukaimal 1998. aastal investeeris töötlev tööstus tervikuna 3 miljardit; energeetika, gaasi- ja veevarustus 2 miljardit ning põllumajandus ja jahindus 0,15 miljardit krooni. Ilmselt on sellise investeeringute taseme juures nõuete täitmine võimalik alles kaugemas tulevikus, mitte 2003. a alguseks.
    Loo autor, nagu ka enamik Eesti ettevõtjaid ei kahtle, et ELiga liitumine on kasulik pikemaajalises perspektiivis. Kuid tahaks näha, kuivõrd vastavad tegelikkusele soovid ja arengukavad lähema 3--5 aasta jooksul.
    Autor: Rünno Lumiste
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
LHV lunastab ennetähtaegselt 200 AT1 võlakirja
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.