Kaob sotsiaalmaks miinimumpalgalt

Alates 1. jaanuarist 2000 kaob sotsiaalmaksuseadusest nõue, et tööandja peab iga põhikohaga töötaja kohta maksma sotsiaalmaksu miinimumpalgalt arvestatud summalt juhul, kui töötajale konkreetsel kalendrikuul maksti väiksem summa kui miinimumpalk või kui talle üldse ei makstud tasu. Seega järgmisest aastast arvestab ja maksab tööandja iga töötaja kohta sotsiaalmaksu vastavalt töötajale eelmisel kalendrikuul tegelikult makstud töötasule sõltumata sellest, kas tasu on üle miinimumpalga, miinimumpalgaga võrdne või alla miinimumpalga.

Sellel aastal peab põhikohaga töötaja eest, kelle palk on alla 1250 krooni (kuupalga alammäär 1999. aastal), tööandja arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ikka 1250 kroonilt. Ehkki seadus sätestas terve hulga erandeid sellele kohustusele, on miinimumpalgalt sotsiaalmaksu maksmise nõude kaotamine tervitatav, sest sellega ei piirata enam sotsiaalmaksuseadusega madala palgaga inimeste töölevõtmist.

Samas tuleb rõhutada, et kehtima jääb kohustus esitada igakuiselt maksudeklaratsiooni vormi FTSD sõltumata sellest, kas töötajatele konkreetsel kuul maksti palka või anti erisoodustust. Ülaltoodud töötaja suhtes kehtivad põhimõtted rakenduvad ka avalikule teenistujale, riigikogu liikmele, presidendile, valitsuse liikmele, lepingulises teenistuses olevale ohvitserile, allohvitserile, sõdurile ja kaitseväeametnikule makstava palga ja muude tasude sotsiaalmaksu suhtes.

See muudatus ei puuduta nende töötajate eest makstavat sotsiaalmaksu, kelle palk on suurem kui miinimumpalk ning kellele makstakse tasu igakuiselt. Samuti ei muutu füüsilisest isikust ettevõtjate kohustused seoses sotsiaalmaksuga -- reeglina maksavad nemad endiselt sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalgalt, arvestades seaduses toodud erandeid.

Ülaltoodud muudatuse üheks põhjuseks võib pidada seda, et maksuamet on arvatavasti viimase aastaga saanud piisavalt hea ülevaate neist, kes maksvad oma töötajatele miinimumpalka ning on asunud võitlema ümbrikupalkade vastu.