Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuline tants ümber tulumaksu

    Tulumaksuseaduse eelnõu menetlemine riigikogus käis nii, nagu ühele selgelt poliitilisi otsuseid kandvale seadusele kohane. Üks pool rääkis aiast, teine pool raius aiaaugust. Vastuargumentideks jutud kingitusest kõige rikkamatele ja niigi vaeste vaesustamist. Oli see tingitud sellest, et ei saadud aru seaduseelnõusse kirja pandust või lihtsalt soovimatusest millestki üldse aru saada, on iseküsimus.
    Tegelikult pole uues tulumaksuseaduses väljapakutu näol tegemist millegi unikaalse ega Eesti omas tarkuses väljamõeldud eksperimendiga. Ei juhtu ju muud, kui tulumaksusoodustus 0-protsendilise maksumäära näol antakse kõigile samast ettevõttest teenitud kasumi reinvesteerijatele, ilma et riik end targa otsustajana ja vaheltkasu nõudjana vahele seaks.
    Kui sellises ühetaolises lähenemises üldse midagi valulist on, siis see, et sedakorda on kelleltki enesestmõistetavana tunduv ja ihaldusväärne jagamisvõimalus ära võetud. Olgu need bürokraadid või äralollitatud valijate nimel esinevad populismipoliitikud.
    Mis puutub nn ettevõtte tulumaksu tavatähenduses, pole sellel majandusteoreetiliselt muud funktsiooni, kui lihtlabane käibemaksulaadne täiendav raha kogumine riigieelarvesse. See pole ei lõpptarbimise ega mingi ettevõtete poolt kulutatava ressursi maksustamine. See on maks, mille mõtte võib panna sõnadesse «lööme lüpsilehma maha, peaasi et saaks korraks kõhu täis».
    Et lüpsilehma mahalöömisel on ettevõtte tulumaksu näol tõsi taga, näitab seegi, et ettevõtte tulumaksu osas balansseerib kogu maailm noateral. Õhtumaad hoiavad laekumisi ettevõtte tulumaksust kiivalt 2-3% piirimail SKPst. Formaalselt kõrgetest ettevõtte tulumaksu määradest jääb neis pärast kõikvõimalikke soodustusi, millest on kasu vaid advokaatidele ja maksunõustajatele, järele vägagi tagasihoidlik efektiivne maksumäär.
    Ettevõtte tulumaksust laekuva raha osatähtsus SKPst oli Saksamaal viimastel avaldatud andmetel 1,0, Ungaris 1,1 ja Rootsis 1,2 protsenti. Eestis on ettevõtte tulumaksu laekumised moodustanud viimastel aastatel 1,6--2,0% SKPst. Kõrgemate numbrite poolelt võiks tuua Taani 2,9, Iirimaa 3,4 või siis Hollandi 3,3 protsendiga. Ainult et neis riikides oli tööandja, s.o ettevõtte poolt makstav sotsiaalmaks vastavalt 3,6, 4,4 ja 7,9% SKPst (1996). Seda Eestis järgmiseks aastaks prognoositava 12,4 protsendi taustal.
    Teisiti öeldes, Eesti ettevõtetel lasuv otseste maksude koormus on üks Euroopa kõrgemaid. Siit tuleneb kas või ümbrikupalkade probleemi eriline teravus.
    Kellele ja milleks on siis uuest tulumaksuseadusest kasu? Nii küsisid Keskerakonna ja Rahvaliidu käremeelsemad esindajad, ja väitsid, et reinvesteeritavalt kasumilt tulumaksu kaotamine on kingitus paarisajale rikkamale perekonnale või paarikümnele suurettevõttele.
    Tegelikult on asi selles, et uus tulumaksuseadus pole mingi vastutulek suurtele ja rikastele. Nende poolest võiks see jääda olemata, sest uusinvesteeringud tehakse suurettevõtetes laenurahast, neis teenitav jaotatav kasum kuulub aga edaspidigi tulumaksu alla.
    Küll ootavad seda seadust pikisilmi need 40 000 Eesti väike- ja keskmist ettevõtet, kellel puudub, nagu väike- ja keskmiste ettevõtete puhul tavaline kogu maailmas, juurdepääs kapitaliturule. Seega need keskklassi esindavad osaühingud, tulundusühistud, pisikesed aktsiaseltsid, kes teevad oma uusinvesteeringuid, st loovad töökohti nii endale kui ka teistele ainult ja üksnes omavahenditest, s.o teenitud kasumi arvel.
    On veel üks väga kaalukas põhjus, miks uue tulumaksuseadusega oli kiire just väike- ja keskmiste ettevõtete seisukohalt. Nimelt kannatavad Eesti väike- ja keskmised ettevõtted väga teravalt alakapitaliseerituse all, mis tähendab seda, et nende riskipuhver on liiga õhuke või puudub üldse.
    Tegelikus elus tähendab see aga seda, et mis tahes juhuslikke ja ajutisi tagasilööke turult pole neil võimalik omakapitalile toetudes maandada.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.