• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tollimaksust päästab päritolusertfikaat

    Jaanuarist 2000. aastal hakkab kehtima uus enamsoodustusrezhiimi tollimaksu seadus. Seaduse kohaselt maksustatakse tollimaksuga kolmandatest riikidest pärinevad toidukaubad.
    Kolmandateks maadeks nimetatakse riike, millega Eestil ei ole sõlmitud vabakaubanduslepingut. Neist on Eesti suuremad kaubapartnerid Ameerika Ühendriigid, Kanada, Venemaa, Uus-Meremaa. Tollimaksust vabastav vabakaubandusleping on sõlmitud Ukraina, T?ehhi, Slovakkia, Türgi, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia, Ungari, EFTA- riikidega - (Norra, Island, ?veits, Lichtenstein), EL-riikidega ja Fääri saartega. Nende riikide päritoluga toidukaubad, millega on kaasas vabakaubanduslepingus sätestatud nõuetekohaselt vormistatud päritolutõendid, on tollimaksust vabastatud (vormistusnõuded on kirjas vastava riigiga sõlmitud vabakaubanduslepingu päritoluprotokollis, mis on avaldatud Riigi Teatajates).
    Päritolutõend antakse välja ja vormistatakse eksportivas riigis ja lisatakse kaubale eksportööri poolt. Tõend tuleb esitada tollivormistusel tolliasutuses.
    Päritolutõendid on:
    - liikumissertifikaat EUR.1
    arvedeklaratsioon
    Ukraina puhul lisaks EUR.1-le ka EUR.2.
    Juhul, kui mingil põhjusel ei ole kaubaga tõendit kaasas, tuleb importööril tasuda tollimaks. Kui tõend esitatakse tollile tagantjärele, makstakse tollimaks tagasi.
    Uue seadusega kaasneb 70-leheküljeline tolliga maksustatavate kaupade loetelu koos konkreetse maksumääraga. Seadus koos loeteluga on avaldatud Riigi Teataja I 1999, 93, 832.
    Kauba tollimaksumäär sõltub kaubast ja kaubapositsioonist ehk koodist. Kaubakood määratakse vastavalt Eesti kaupade nomenklatuurile. Uuest aastast hakkab kehtima ka uus kaubanomenklatuur, mis avaldatakse Riigi Teatajas. Selgitusi kauba klassifitseerimisele on võimalik vaadata tolliameti koduleheküljel www.customs.ee.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Kuidas Venemaa Ukrainas tehtu eest maksma panna
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.