Hansapanga analüütik Maris Lauri nimetas järgmist aastat kriisijärgseks taastumisaastaks. Aasta esimesel poolel silmapaistvat majanduse arengut tema sõnul ei toimu, kuid aasta lõpuks peaks majandusseis olema märgatavalt paranenud.

«Kindlasti liigub rõhuasetus madala lisaväärtusega traditsioonilistelt ettevõtlusaladelt uuemate alade peale,» ütles Lauri. Tema näeb suurt potentsiaali teenindussfääris.

Lauri hinnangul suureneb järgmisel aastal inflatsioon tänavuselt 3,3 protsendilt 5,5 protsendile. Järsk inflatsiooni kasv toimub kohe järgmise aasta alguses, mis on seotud mitme riikliku maksumäära tõusuga.

Rahandusminister Siim Kallas prognoosib järgmise aasta majanduskasvuks neli protsenti. Tema sõnul on majanduskasvu ennustatud ka Eestit ümbritsevates riikides, mis avab uued võimalused Eesti ekspordile.

«Kindlasti läheb järgmisel aastal hästi neil, kellel on rahvusvahelisi sidemeid või kes kuuluvad mingisse rahvusvahelisse ketti,» ütles Kallas. «Selliste firmade arengus on palju vähem üles-alla loksumist.»

Rahandusminister avaldas lootust, et uue tulumaksuseadusega on loodud täiendavad stiimulid välisinvestoritele. Samas ei saa tema väitel olla kindel, et investeerimisotsused kohe järgmise aasta jooksul langetatakse.

Kallas ootab kiiremat arengut põllumajanduses. «Seal on saavutatud tase, kust peaks algama tõus,» lisas ta.

Rahandusministri hinnangul pole oodata suuri muutusi praeguses intressipoliitikas. «Prognoositakse küll euro kursi langust dollari suhtes, mis peaks kaasa tooma intresside mõningase alanemise,» lausus Kallas.

Rootsi Skandinaviska Enskilda Bankeni analüütik Ando Muldre ütles, et järgmisel aastal inflatsioon Eestis veel Euroopa keskmisest kõrgemale ei tõuse, kuid majandus elavneb. Muldre hinnangul võiks suurem edu saata infotehnoloogiasektorit.

Muldre väitel suurenevad välisinvesteeringud Eestisse, sest siinne majanduskeskkond on jätkuvalt väga liberaalne. «Eestis on ka väga investorisõbralik valitsus,» lisas ta.

Ehitusfirma EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa ütles, et loodetavasti tuleb järgmisel aastal majanduskasv. Esimesel poolaastal ta suurt elavnemist siiski ei oota, pigem tuleb see teisel poolaastal. «Pärast majanduskasvu algust elavneb ehitus umbes aasta jooksul,» märkis Otsa.

Otsa sõnul on lootustandvad ka liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga, sest euronõuete täitmiseks peab Eesti hakkama rohkem tähelepanu pöörama keskkonnakaitseobjektidele ja infrastruktuurile, mis tehakse korda ehitusfirmade abiga. «Arvan, et oleme põhjas ära käinud ja nüüd läheb loodetavasti paremaks,» lausus Otsa. «Vajadusel oleme valmis ka raskeks aastaks.»

Hulgimüügifirma Jungent turundusnõunik Kait Liinev ütles, et firma vaatab järgmisesse aastasse päris optimistlikult. «Prognoosime oma firmale väikest kasvu, ja usun, et juba tänavuse aasta lõpetab enamik soliidseid firmasid positiivselt,» lausus Liinev.

Liinevi hinnangul peab kaubandusettevõte, kes tahab olla tulevikus edukas, harjutama tarbijat oma kaubamärgiga. Selleks tuleb teha allahindlusi ja sooduskampaaniaid, et kinnistada klienti ostuvõimelisemaks ajaks.