Eesti majanduse konkurentsivõime pole sama ettevõtteühiku konkurentsivõimega

Eesti ettevõtete ja nende toodangu rahvusvaheline konkurentsivõime on olnud intensiivse arutelu objektiks juba mitmetel aastatel.

Ettevõtjad on väitnud, et viimase kaheksa aasta jooksul aset leidnud Eesti suhtelise hinnataseme tõus on vähendanud peaaegu samas proportsioonis meie toodete konkurentsivõimet. Eesti Pank on aga vastanud, et suhtelise hinnataseme tõus ei ole vähendanud Eesti toodete konkurentsivõimet, kuna hinnatõusu on põhjustanud Eesti majanduse üldine tootlikkuse tõus.

Autor alustab nimetatud kahe näiliselt vastandliku seisukoha analüüsimist hüpoteetilisest alguspunktist, milleks on Eesti krooni kasutuselevõtt ja sidumine Saksa margaga 1992.aasta juunis. Milline oli siis Eesti ettevõtjate konkurentsivõime võrreldes Lääne ettevõtjatega? Sellele küsimusele annavad ilmeka vastuse Eesti ettevõtjate tolleaegsed kasumimarginaalid (nii investeeritud kapitaliühiku kui tööjõuühiku kohta), mis ületasid Lääne-Euroopa vastavaid näitajaid keskmiselt 5-10 korda. Eksportijatel veelgi enam.

Enam ei ole ilmselge, kas Eesti ettevõtlusühikute konkurentsivõime on praegu veel kõrgem võrreldes Lääne ettevõtlusühikutega. Mõningal määral on kõrgemad nii Eesti ettevõtjate kasumimarginaalid kui riskitasemed. Eeldades ettevõtlusturu mingitki efektiivsust, peaks küsimusele aitama vastata ettevõtlusühikute liikumisvoo suund.

Eesti majanduse kui terviku konkurentsivõimet on aga esitatud fundamentaalarengud mõjutanud sootuks erinevalt. Kaalukeeleks on siin ettevõtlusühikute arvu kasv, mis sai võimalikuks tänu kohalike elanike hoiakute kohanemisele muutunud oludega ja üldise riskitaseme langemisest tingitud välisettevõtjate sissevoolule.

On tõenaoline, et ettevõtluspuuduse kui Eesti majanduse pudelikaela likvideerumine käsikäes üldise riskitaseme vähenemise ja kohalike tootmissisendite kvaliteedi paranemisega on kompenseerinud hinnataseme tõusu. Seega on mõistlik oletada Eesti majanduse konkurentsivõime mõningast tõusu. Igal juhul on aga Eesti majanduse kui terviku konkurentsivõime areng olnud tunduvalt soodsam Eesti ettevõtlusühikute konkurentsivõime arengust.

Seega -- pöördudes tagasi artikli alguses eistatud ettevõtjate ja Eesti Panga seisukohavõttude juurde -- võib õigus olla mõlemal. Kui ettevõtjad peavad silmas vaid enda isiklikku konkurentsivõimet, siis tõenaoliselt on viimane tõepoolest võrreldes 1992.aastaga vähenenud -- eriti juhul kui nad pole vahepeal oluliselt suurendanud oma ärialast pühendumust. Kui aga Eesti Pank hindab kõikide riigis antud hetkel tegutsevate ettevõtjate summaarset konkurentsivõimet, siis viimane on rahareformiaegsega võrreldes pigem suurenenud.

1992--1999 Eesti majanduses toimunud neli peamist arengut

- Hinnataseme tõus

- Ettevõtjate arvu kasv

- Üldise riskitaseme vähenemine: poliitilise riski vähenemine, seadusandluse korrastumine, infovahetuse paranemine.

- Kohalike tootmissisendite kvaliteedi paranemine: infrastruktuuri arenemine, tööjõu ja ettevõtjate kogemuste suurenemine