Karistusregister pole kõikidele

Karistusregistri seaduse kohaselt on tööandjal õigus saada karistusregistrist andmeid isiku tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. See tähendab, et päringu karistusregistrisse võivad teha ainult need tööandjad, keda puudutavad mingis seaduses sätestatud nõuded, nt kui on öeldud, milliseid isikuid tohib või ei tohi tööle võtta. Eraettevõtetest on päringuõigus turvafirmadel, sest turvateenistuse seaduse järgi ei ole turvatöötajana õigust töötada isikul, kes kannab karistust või keda on süüdi mõistetud tahtlikult toime pandud teo eest.

Kui töölevõtmine ei ole seadusega sätestatud, siis tööandjal puudub alus päringu tegemiseks. Riigiasutuste puhul probleeme ei ole -- teenistusse võtmisel võib teha päringu karistusregistrisse.

Tööettevõtulepingu sõlmimist ei loeta tööle võtmiseks. Selle lepingu puhul vastutab täitja töö tulemuse eest ja tellijale jääb risk. Seega mistahes firma, kui ta tahab kedagi palgata tööettevõtulepingu alusel, ei saa selle alusel teha päringut karistusregistrisse.

Kui tööandja tahab saada teavet isiku kohta, keda ta tööle palkab (mistahes vormis), siis alati jääb võimalus, et kodanik ise pöördub karistusregistri poole, küsib enda kohta andmeid ning näitab neid tööandjale.

Veebileheküljel on toodud nii karistusregistri seadus kui järelepärimise vormid füüsilisele ja juriidilisele isikule. Lisaks leiab lugeja näpunäiteid turvalisuse tõstmiseks kodus, tänaval, linnatranspordis, raha võtmisel automaadist, parklas, parkimismajas, autos, liftis või välisreisil.

Leheküljelt avanevad politsei-, politseiteenistuse-, abipolitseiniku-, jälitustegevuse- ja riigisaladuse seadus.

Relvaseaduse kõrval pakutakse lugemiseks määruseid selle rakendamise kohta ning relvaloa taotleja arstliku läbivaatuse ja järeldusotsuse vormistamise korda.

Autor: Andrus Voolaine