Telerimaks jääb tulemata

Ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo välistas võimaluse, et riik seaks miljonivõlga uppunud Eesti Televisiooni rahamurede leevendamiseks sisse nn telerimaksu, kuigi sellest on viimasel ajal räägitud. 'Ma ei seoks neid kahte asja omavahel,' märkis ta. 'Eesti Televisiooni rahalised raskused lubamaksu ei puuduta, sest sellest on räägitud juba varem.'

Telerimaksu idee käis rohkem kui nädal aega tagasi avalikkuse ees välja riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimees Tiit Sinissaar. Kuigi maksumaksja on avalik-õigusliku televisiooni riigieelarve kaudu ka siiani kinni maksnud, oleks eraldi kogutav loamaks läbipaistvam, näidates täpselt, kui palju ikkagi ETV ülalpidamiseks raha saab, on mitmed meediaasjatundjad uue maksu eelist Postimehele põhjendanud.

Rummo ütles, et nn telerimaksu idee ei tulnud ainult Sinissaare suust, vaid käidi koalitsiooni koosolekul välja ühiselt kui üks maailmas levinud võimalus riigitelevisiooni ülalpidamiseks. 'Kahtlemata tuleb avalik-õigusliku televisiooni ülalpidamiseks mingi finantssüsteem leida, kuid lubamaksu kehtestamine on suhteliselt aegunud mudel,' osutas ta. 'See eeldaks ka ühiskondlikku kokkulepet, mida Eestis on raske saavutada.'

Ka ETV peadirektori kohusetäitja Tiina Kangro tunnistas, et riigitelevisiooni rahalistele raskustele vaatamata ei näe ta telerimaksu kehtestamises praktilist väärtust. Kangro täpsustas, et võimalikust telerimaksust oli juttu aastatel 1994 ja 1995, kuid juba siis otsustati sellest loobuda. 'Ma ei vaata sellele maksule praegu eriti lootusrikkalt,' tähendas Kangro.

ETV peadirektori kt rääkis, et praegu enamikus Euroopa riikides toimiv teleri lubamaks pärineb aegadest, kui vaatajal polnud võimalik kanalite vahel valida, kui polnud veel taevakanaleid ning domineeris avalik-õiguslik ringhääling.