Hirm USA börsimulli ees

Ameerika investeerijate peamine uudistekanal Bloomberg süstib jätkuvalt optimismi: võitmatu Ameerika kapitalism on lõpuks jagu saanud oma ürgvaenlasest konjunktuurist. Ettevõtlikkuse, uue tehnoloogia, tootlikkuse suure kasvu oludes ei viita miski sellele, miks 107 kuud jätkunud edukas majanduskasv peaks järsku katkema.

Brittide konservatiivne The Economist tuletab aga meelde makromajanduse põhitõdesid ja juhib tähelepanu sellele, et Ameerika firmade ja kodumajapidamiste võlakoorem kasvab suure kiirusega. Börsikursid on tõusnud taevasse, kui suurfirmad ostavad laenurahaga omaenese aktsiaid, et firmajuhid saaksid optsioonidega tuhandeid miljoneid dollareid kasumit.

Rikastunud keskklass peab laenude arvel tarbimispidu, kuna varade väärtus on meeletult kasvanud. Aastasissetulekuga võrreldes on järjest kasvanud võlgade tasumise kulud. Unustatakse, et nii aktsiakursside langus kui ka intresside tõus võib võlgnikele tuua ebameeldivaid üllatusi.

Asjatundjate arvates on aga halvim see, et USA välisvõlg muudkui paisub. USA maksebilansi puudujääk moodustab praegu umbes 4% sisemajanduse kogutoodangust. Välisvõlg kokku moodustab viiendiku SKTst ja samas tempos on see kümne aasta pärast juba üle 50% SKTst.

Selline areng muudab USA majanduse väga sõltuvaks välisinvestoritest. Kui nende huvi dollariväärtpaberite vastu kaob, hakkab dollari kurss teiste valuutade suhtes kukkuma. Sellise arengu ärahoidmiseks peab USA keskpank (Fed) tõstma intresse. Kõrgemad intressid ja selle mõjul alanevad aktsiakursid oleks suureks löögiks võlgades ameeriklastele.

Eelmisel nädalal tõstis Fed seitsme kuu jooksul juba neljandat korda keskseid intresse, üleöölaenude baasintressi ja diskontomäära 0,25%. Kuna turg oli seda oodanud, siis mingit reageeringut ei järgnenud. Fedi juhi Alan Greenspani maine on viimasel ajal kannatanud just sellise turgudele etteaimatava poliitika tõttu.

Fedi ettevaatlik intressikergitamine annab tunnistust hirmust, mida aktsiaturgude ebakindlus on tekitanud. Et järsk intressitõstmine võib börsimulli purustada, siis ei jää üle muud, kui seda järk-järgult teha.

USA investorid ei ole seni kuulda võtnud hoiatavaid hääli ja eriti Nasdaqi tehnoloogiafirmade börsil on tõus olnud võimas: mullu kerkis selle üldindeks 85,59% ja päevakäibelt ületab see New Yorgi börsi juba peaaegu kahekordselt. USAst on interneti ja nn uue meedia palavik haaranud Euroopat ja sealgi on nende valdkondade aktsiad enneolematult kõrgele aetud.

Tõstis ju ka Euroopa Keskpank eelmisel nädalal refinantseerimismäära 0,25%, mida oodati alles kevadel.

Üldiselt valmistuvad intressiturud USA inflatsiooniks ja Euroopast kõrgema intressitaseme püsimiseks paari aasta vältel. Kui nõrk euro suurendab impordi hindu ja kõrge nafta hind ning paranev majanduskasv lisavad inflatsioonisurvet, siis Euroopas niipea uut intressitõstmist ette näha ei ole.

Autor: ÄP