Microlinki büroos jääb ruumi väheks

Büroo pind on kasutusel äärmise ratsionaalsusega ja siiski ei taheta seinte vahele ära mahtuda.

Büroos on vaheldumisi mitmesugust mööblit, sest firma areneb nii kiiresti, et iga natukese aja tagant on vaja uusi töökohti juurde teha. Erinevaid osakondi eraldavad madalad, poolteise meetri kõrgused vaheseinad, et mingit korda kirju mööbli hulka luua. Vaheseinte sisse on paigutatud kandilised valgussilmad, mis eriti õhtul mõnusat valgust heidavad.

Avatud büroo keskel on pisikesed täielikult klaasist seintega kabinetid juhtivate töötajate jaoks. «Kui juhatajad istuvad klaasi taga, on hea kohe näha, kes on kohal ja vajadusel nõupidamisele kutsuda,» ütleb büroo juhataja Elina Rom.

Samas reas asub ka väike nõupidamiste ruum, mille laes ripub tavaline elektripirn, jättes mulje, nagu oleks kuppel lõhutud. Sisekujundaja sõnul oli taotlus range joonega ruumi atmosfääri pehmendada, kuid tellija kunstimeel ei ole veel paindunud taolist valgustit armastama.

Microlinki funktsionaalse büroo muudab meeldejäävaks kunstivalik, mille jaoks on firmal ka oma nõustaja. »Kunstiteosed kannavad bürooruumides mitut funktsiooni, nad on dekoratsiooniks, vaimse energia allikaks ning ka sõnumiks neile, kes soovivad mõista töökeskkonna sisemist rikkust,» ütleb kunstinõustaja Georg Poslawski.

Microlinkil on plaanis oma kollektsiooni pidevalt täiendada.

- Microlink on tõepoolest soovinud oma suuri ja kõledaid ruume pisut inimlikumaks muuta. Allan Martinson palus mind, võttes arvesse ka võimaluse kasutada valitud kunsti firma imago loomisel. Arvasin, et kunst ei tohiks olla pelgalt ruumi dekoratsioon, vaid emotsionaalseks osaks sellest keskkonnast, kus noored arvutigeeniused töötavad ja suhtlevad (mitte ainult elektroonselt). Seepärast soovitasin abstraktset kunsti, mis sobiks selle eluala inimestele pisut rohkem kui figuratiivne.

Microlingi inimeste valik langes Lapinile. Olen sellise valikuga rahul, sest tegemist on ikkagi eesti kultuuri suurkujuga, kelle looming ka laiemas maailmas kõrgelt hinnatud. See aspekt pole kunagi vähetähtis, eriti rahvusvaheliste suhetega firma puhul. Loodan, et esimesele ostule järgneb lisa ja nii tekib Eestisse veel üks kunstikogu.

Kunstiteos võib muutuda ka firma ikooniks, millega kaasneb firma tuntus. Kui ta on tõelise meistri poolt loodud, siis pole kahtlust, et ta peegeldab vaid positiivset energiat.

- Alguses oli plaan jagada kogu büroo kolmeks erineva kõrgusega pinnaks, et ära kasutada kõrget ruumi ja muuta nii tekkiv büroomaastik huvitavamaks. Lahendus oli rendipinna jaoks liiga kallis.

Kliendil polnud sisekujunduse osas oma nägemust, ja ega alati ei peagi olema. Soov oli loogiliselt ära mahutada vajalikud osakonnad. Tegemist on väga kiiresti areneva firmaga, seega on palju jäetud arenguruumi.

Sisearhitekti ülesanne on kohati õhkkonda luues panna seal viibivat inimest reageerima keskkonnale, võtma mingit seisukohta. Selleks ei pea interjöör alati meeldima.

Kontori kujundamisel tuleks endale alati teadvustada, kas kontoris toimub klientidega vahetu suhtlemine või mitte. Antud juhul on tegemist n-ö tootmispinnaga, kuhu ideaalvariandis klient kunagi ei satu. Antud ruumide minimalistlik esteetika on võib-olla saanud inspiratsiooni Silicon Valley «tootmistsehhidest», kus «töölised» käivad ringi kummikindad käes ning paar tolmukübet siin või seal paneb tööle üldise häiresüsteemi. Madalad vaheseinad loovad arhitektuurset maastikku ning jagavad kogu pinna väiksemateks üksusteks vastavalt nende funktsioonile, samas võimaldavad firmasisest kommunikatsiooni.

Juhatus on väikestes boksides pinna keskel ja muust büroost eraldab neid kabinette ainult klaasist sein. See on väga demokraatlik lahendus.

Ideaalis võiks sellises büroos olla spetsiaalselt sinna loodud mööbel. Pahatihti annab avatud büroode puhul kontorile ilme just sinna valitud mööbel. Thulema uus mudel sobib sinna väga hästi. Antud juhul on madalate vaheseinte üks funktsioonidest varjata erinevatest ajastutest pärinevat kontorimööblit.

- Omasime ise ettekujutust avatud büroost ja juhtide kabinettidest. Ajaraamidega, kliendisõbralikkusega ja meie üldise kontseptsiooni elluviijana sobis Pille Lausmäe sisearhitektuuribüroo ja Tarmo Piirmets.

Üldine sisekujunduse lahendus valmis koostöös sisekujundajaga. Üldiselt oleme tulemusega rahul. Meie ootus praktilisusele ja kunstimeel ei ole paindunud armastama läbirääkimiste ruumis asuvat valgustit. Igal juhul mitte veel.

Arhitekt on selle maja rekonstrueerimisel näidanud väga head leidlikkust. Vähetähtis ei ole ka suurte parklate olemasolu. Meeldiv keskkond mõjutab kahtlemata nii töötajaid kui kliente.

Autor: Anu Tarvis