Kas peab käivitama pensionireformi teise samba?

Kuidas teise samba käivitamisel sotsiaalmaksu tööandja ja töötaja vahel jagada ning kas pensionireformi rahastamiseks peaks tõstma sotsiaalmaksu määra, seda valitsuskoalitsioonis reedel veel ei otsustatud. Koalitsioon oli üksmeelel, et töötajate kättesaadav palk seeläbi väheneda ei tohi.

Kui teise samba käivitamisega kaasneb nii suur maksukoormuse tõus, nagu poliitikud ütlevad, siis tuleks esimeses etapis vaadata üle esimese pensionisamba võimalused. Ei ole hea, kui esimene sammas kujutab jooksva ümberjaotamise meetodit. Selleks, et näiteks demograafilist riski vähendada, on hea, kui esimese samba puhul järgitakse kogumispensioni ideoloogiat. Esimene sammas koosneb kolmest osast: baasosa, staazh ja palgast sõltuv osa. Sellest viimasest osast, millele tulebki arendada kogumispensioni põhimõtetel toimiv pensionisüsteem ja see võimaldab vältida maksukoormuse tõusu. Praegu ei ole õige kiirustada teise samba loomisega. Lisaks esimesele sambale tuleb korralikult viia lõpule kolmanda samba ehk vabatahtliku pensionikindlustuse loomine. Tuleb seaduste abil tekitada olukord, kus tööandjad saavad oma töötajate pensionimaksed kanda kuludesse. Õppust võiks võtta Lätist.

Lisaks teisele sambale on ka teisi võimalusi, kuidas vanaduspäevadeks endale sissetulek kindlustada. Ei saa öelda, et kohustuslike maksete abil loodav fond on kõige parem. Võib näiteks investeerida kinnisvarasse. Praegu pakutud lahendust, et tuleb luua teine sammas ja selleks peab tõstma sotsiaalmaksu, ei saa võtta aksioomina, sest on ka teisi lahendusi.