Viisnurga puidukatel teenib miljoneid

Concordia Ülikooli tehnoloogiaõppejõud Marek Strandberg ennustab, et 20 aasta pärast on Eestis suurim osakaal biokütustel. Viisnurk on üks suuremaid tööstusettevõtteid, mis juba kuus aastat tagasi valis sama tee, alustas üleminekut puiduhakkeküttele. Viisnurga tegevdirektori Meelis Kuke ütlusel oli 1994. aastal alustatud ümberkorralduste eesmärk saada lahti sõltuvusest idapoliitikast. «Nõukogude Liit oli lagunenud ja õli ei kippunud sealt algul Eestisse tulema,» meenutab Kukk.

Tänaseks on selgunud, et otsus investeerida katelde ümberehitusse 10 miljonit krooni oli ka majanduslikult väga kasulik. Küttemasuudi ja õlide hinnad on üles sööstnud ning kasutades puitu või kütteõli, on megavatt-tunni hinnavahe kahekordne. Praegu tähendab see aastas kokkuhoidu 3--5 miljonit krooni. Kütteõlide asemel ostab Viisnurk kokku kõverat ja mädanikust kahjustatud, madalakvaliteedilist puitu. «Kõik, mis muidu metsa mädanema jääks, käib meie kateldest läbi,» lausub Kukk. Tulevikus on oodata veelgi suuremat rahalist võitu, kui keskkonnamaksud Eestis tõusevad Euroopa tasemele. Kuke väitel on heitgaaside eritatavus puidu põletamisel kümneid kordi väiksem kui raskete kütteõlide puhul.

Ka katelde müügi ja paigaldusega tegeleva ASi Vesiterm müügijuht Vaino Arro ennustab tänavuseks trendiks halupuidukatlaid, kuna puit on õlist ja elektrist odavam.

Viisnurk on viiest katlast puiduküttele ümber ehitanud kolm. Kaks katelt töötavad veel masuudiga. Kui puidukateldega midagi juhtub või saabub Eestisse ekstreemselt külm talv ja vaja on lisaküttevõimsust, siis saab kasutada neid. Masuuti on aga vaja harva, eelmisel aastal toodeti Viisnurgas masuuti põletades ainult 7% soojusenergiast.

Kuigi katelde ümberehitamine ühelt kütteliigilt teisele on üldreeglina seotud suurte investeeringutega, on Tallinna Tehnikaülikooli energeetikainstituudi professori Aadu Paisti kinnitusel Eestis palju suuri katlamaju, kus mitmes katlas saab paralleelselt põletada nii gaasi ja vedelkütuseid kui ka hakkpuitu.

Ühelt kütteliigilt teisele on katlamajad ümber ehitatud näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi naistehaiglas, Harku valla osades elumajades jm. Universaalseid õli-gaasi-puidu katlaid kasutavad Suure-Jaani haigla ja Ambla kool, kes said uute katelde paigaldamiseks rahalist abi maailmapangalt.

Järgmise sammuna on Viisnurk lasknud teha eeluuringud soojuse ja elektri koostootmise ehk nn kombijaamade kohta. Meelis Kuke hinnangul on selline energiasüsteem uute tootmiste rajamisel kõige kindlam võimalus katta tekkivaid energiavajadusi. Kombijaamu kasutatakse palju Põhjamaades. Sellistes jaamades saab põletada nii hakkepuitu, puidukoort, saepuru, turvast ja isegi olmejäätmeid ning söefraktsioone, kui biokütusest tuleb puudu.

Kuna kombijaamade rajamine nõuab investeeringuid kümnete miljonite dollarite ulatuses, leiab Kukk, et Viisnurgal üksi ei ole otstarbekas sellist projekti ette võtta. Tõenäoliselt tuleb kaasata kedagi, kellel on väga head kogemused elektrienergeetika valdkonnas, räägib Kukk. «Kuna me oleme börsiettevõtte, siis ma kõigest rääkida ei saa, kuid me tegutseme selles valdkonnas ja varsti on sealt oodata uudiseid,» lisab ta.