- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,78%6 276,13
- DOW 300,8%44 838,77
- Nasdaq 0,93%20 582,85
- FTSE 1000,51%8 819,33
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,78%6 276,13
- DOW 300,8%44 838,77
- Nasdaq 0,93%20 582,85
- FTSE 1000,51%8 819,33
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viisnurga puidukatel teenib miljoneid
Concordia Ülikooli tehnoloogiaõppejõud Marek Strandberg ennustab, et 20 aasta pärast on Eestis suurim osakaal biokütustel. Viisnurk on üks suuremaid tööstusettevõtteid, mis juba kuus aastat tagasi valis sama tee, alustas üleminekut puiduhakkeküttele. Viisnurga tegevdirektori Meelis Kuke ütlusel oli 1994. aastal alustatud ümberkorralduste eesmärk saada lahti sõltuvusest idapoliitikast. «Nõukogude Liit oli lagunenud ja õli ei kippunud sealt algul Eestisse tulema,» meenutab Kukk.
Tänaseks on selgunud, et otsus investeerida katelde ümberehitusse 10 miljonit krooni oli ka majanduslikult väga kasulik. Küttemasuudi ja õlide hinnad on üles sööstnud ning kasutades puitu või kütteõli, on megavatt-tunni hinnavahe kahekordne. Praegu tähendab see aastas kokkuhoidu 3--5 miljonit krooni. Kütteõlide asemel ostab Viisnurk kokku kõverat ja mädanikust kahjustatud, madalakvaliteedilist puitu. «Kõik, mis muidu metsa mädanema jääks, käib meie kateldest läbi,» lausub Kukk. Tulevikus on oodata veelgi suuremat rahalist võitu, kui keskkonnamaksud Eestis tõusevad Euroopa tasemele. Kuke väitel on heitgaaside eritatavus puidu põletamisel kümneid kordi väiksem kui raskete kütteõlide puhul.
Ka katelde müügi ja paigaldusega tegeleva ASi Vesiterm müügijuht Vaino Arro ennustab tänavuseks trendiks halupuidukatlaid, kuna puit on õlist ja elektrist odavam.
Viisnurk on viiest katlast puiduküttele ümber ehitanud kolm. Kaks katelt töötavad veel masuudiga. Kui puidukateldega midagi juhtub või saabub Eestisse ekstreemselt külm talv ja vaja on lisaküttevõimsust, siis saab kasutada neid. Masuuti on aga vaja harva, eelmisel aastal toodeti Viisnurgas masuuti põletades ainult 7% soojusenergiast.
Kuigi katelde ümberehitamine ühelt kütteliigilt teisele on üldreeglina seotud suurte investeeringutega, on Tallinna Tehnikaülikooli energeetikainstituudi professori Aadu Paisti kinnitusel Eestis palju suuri katlamaju, kus mitmes katlas saab paralleelselt põletada nii gaasi ja vedelkütuseid kui ka hakkpuitu.
Ühelt kütteliigilt teisele on katlamajad ümber ehitatud näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi naistehaiglas, Harku valla osades elumajades jm. Universaalseid õli-gaasi-puidu katlaid kasutavad Suure-Jaani haigla ja Ambla kool, kes said uute katelde paigaldamiseks rahalist abi maailmapangalt.
Järgmise sammuna on Viisnurk lasknud teha eeluuringud soojuse ja elektri koostootmise ehk nn kombijaamade kohta. Meelis Kuke hinnangul on selline energiasüsteem uute tootmiste rajamisel kõige kindlam võimalus katta tekkivaid energiavajadusi. Kombijaamu kasutatakse palju Põhjamaades. Sellistes jaamades saab põletada nii hakkepuitu, puidukoort, saepuru, turvast ja isegi olmejäätmeid ning söefraktsioone, kui biokütusest tuleb puudu.
Kuna kombijaamade rajamine nõuab investeeringuid kümnete miljonite dollarite ulatuses, leiab Kukk, et Viisnurgal üksi ei ole otstarbekas sellist projekti ette võtta. Tõenäoliselt tuleb kaasata kedagi, kellel on väga head kogemused elektrienergeetika valdkonnas, räägib Kukk. «Kuna me oleme börsiettevõtte, siis ma kõigest rääkida ei saa, kuid me tegutseme selles valdkonnas ja varsti on sealt oodata uudiseid,» lisab ta.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele