Talunike sinine diislikütus tulekul

Kütuseümarlaua liikmete ja osa talunike hinnangul suurendab aga see seadus kütuseturul valitsevat segadust. ?See, kes enne müüs talunikule ahjukütust diislikütuse pähe, teeb seda tõenäoliselt edasi ja võtab kuni 20 senti liitrilt aktsiiside vahe arvel endale,? ütles kütuseümarlaua juhataja Aleksander Johanson. Tema hinnangul on seadusemuudatus vesi musta kütuseäriga tegelejate veskile.

Seda, et maamehel pole mingit garantiid õige kraami saamiseks, arvas ka Peningi masinaühistu peakonsultant Peeter Böckler. Tema sõnul pole mõtet teha kulutusi kütuse siniseks või roheliseks värvimisele, kui punane ahjukütus jääb niikuinii odavamaks. ?Mul on kõige lähem tankla 15 kilomeetri kaugusel ja olen nagunii sunnitud kütuse hulgi koju ostma, sest traktoritega nii kaugel tankimas käia pole mõtet,? selgitas Böckler. Selle asemel võiks tema sõnul kehtestada igale talunikule kindla limiidi, mille piires ta kütusefirmast odavat diislikütust saab.

Johansoni sõnul pole eelnõu koostajad kursis sellega, et Eestisse tuuakse kolme eri marki diislikütust ja nelja marki kerget kütteõli ehk ahjukütuseid. Vaid üks neist vastab kuni 0,05 massiprotsendise väävlisisaldusega keskkonnanõuetele. Kogu Eestis tarbitavast diislikütusest on legaalselt riiki toodud vaid veerand. ?Protsess on täiesti kontrollimatu ja muudatus ainult suurendab segadust,? leidis Johanson. Selle asemel, et uusi lollusi välja mõelda, tuleks tema sõnul ühtlustada kerge kütteõli ja diislikütuse aktsiis ja teatud liiki tarbijaile aktsiis tagasi maksta.