Eesti Panga järgmised 5 aastat

Viis aastat on päris pikk aeg kiiresti muutuvas maailmas ja minu nägemusel saab järgmise viie aasta jooksul muudatusi Eesti Pangas (EP) üsna palju olema. Muutub panga enda roll ja organisatsiooniline struktuur. Palju oleneb sellest, kuidas läheb integreerumine Euroopa majandus- ja rahaliiduga, kas kõik kulgeb kava kohaselt ja kui ei kulge, siis tuleb läbi mängida erinevaid stsenaariume.

Varem või hiljem tuleb ka uus EP seadus ja põhikiri. Kui seni EP põhieesmärk rahapoliitika vallas oli Eesti krooni ja rahapoliitika stabiilsuse tagamine valuutakomitee printsiipidest lähtudes, siis lähema 3?4 aasta jooksul läheb see roll Euroopa Keskpangale.

Eurole etapiviisi ülemineku paika pandud graafik on arvatavasti kõige reaalsem. Kiire üleminek, kuigi see Eesti majandusele võib kasulik olla (paranevad kaubandustingimused teiste maadega, Eesti muutub veelgi atraktiivsemaks välisinvestoritele jne), ei ole see ühepoolselt siiski võimalik. See ei tähenda, et teoreetilisel tasandil ei või erinevaid variante ja stsenaariume läbi mängida.

Mis siis jääks keskpanga põhiülesandeks? Tundub, et keskpank saab rohkem ühiskonna teenindaja rolli. Pangal on kaks väga head asja ? ta valdab põhjalikku informatsiooni ja sinna on kogunenud kõrgelt kvalifitseeritud inimpotentsiaal.

Ma ei pea õigeks Jüri Mõisa arvamust, et suur osa keskpanga töötajaist peaks suunduma erasektorisse. Seda potentsiaali saab ära kasutada, sest rõhk suundub majanduse ja eeskätt finantssektori monitooringu peale, mistõttu suureneb kindlasti uurimis- ja analüütilise töö osatähtsus.

Selle töö tulemuste kiire avalikustamine on oluline signaalimaks, mis meie majanduses toimub, ja leidmaks võimalikke ohusignaale ja potentsiaalseid kasvuvõimalusi.

Eesti Pank võiks mõelda innovaatilise mõtlemise ja tootmise toetamisele, miks mitte siin eeskuju võtta soomlastelt ja luua SITRA tüüpi sihtasutus. Töö võiks käia ka konkurentsi tõstmise suunas krediiditurul.

Luua soodsam keskkond, esiteks tegutsemiseks teistele krediidiasutustele, näiteks hoiu-laenuühistutele ? ma usun, et see aitaks kaasa majanduse arengule perifeerias. Ja teiseks teistele välispankadele, praegu on siin vaid Merita, peamiselt piiratud, väikese turu tõttu.

Vanast jääb keskpanga mureks, et pangasüsteem oleks täie tervise juures, et kogu raharinglus ja maksesüsteem toimiksid häireteta ja kohanduksid kaasaja nõuetele, ja eks neid ülesandeid jätkub veelgi.

Minu käest on küsitud ka suhtumist kommertspankadele kehtestatavate normatiivide kohta. Üldiselt ma pooldan liberaalset lähenemist, ent panganduse normatiivide konkreetne alandamine oleneb arengutest nii Eesti majanduskeskkonnas kui ka välisturgudel. Praegused märgid annavad tunnistust sellest, et Eesti siirdub stabiilsemasse arengufaasi, ja küllap ka normatiivide kohandumine toimub selleks sobival ajal.

Nimetatud tegevussuunad ei ole laest võetud, vaid need on saadud muu seas ka tagasiside teel Tallinna Tehnikaülikooli majandusteooria instituudi poolt juba aastast 1994 korraldatavast uuringust Eesti majanduskeskkonna arengu monitooringu valdkonnast.

Küsitletud ettevõtjad ja majanduse reaalsektori firmade tippjuhid on korduvalt väljendanud oma ootusi nii soodsama konkurentsikeskkonna tekke, Eesti Panga poolt edastatava informatsiooni kvaliteedi ja õigeaegsuse kui ka innovaatilise mõtlemise ja tootmise enama toetamise kohta.