• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 17.05.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas pensionireformiga kiirustada?

Riigi tasandil paistab aga kõik juba selge olevat: teine sammas tuleb käivitada võimalikult kiiresti, eeldatavalt juba järgmisest aastast. IMFile on antud lubadus 2002. aastaks. Vastavad seaduseelnõud peavad sotsiaal- ja rahandusministeerium juba maiks-juuniks valmis saama. Tänaseks on selge, et see eesmärk jääb saavutamata.
Vaatamata valitsuse kiirustamisele pole paljud ringkonnad veel sugugi käsi üles tõstnud ning vaidlustavad, kas pensioni kogumise kohustuse rakendamisega on ikka vaja nii väga kiirustada. Veel enamgi ? kas seda on üldse vaja.
Teise samba oponendid väljendavad oma hirmu, et sinna sunniviisiliselt kogutav raha võib minna riigi jooksvate kulude katteks ning võib-olla ei saa seda isegi nominaalväärtuses tagasi. Kahtlusi tekitab ka teise samba demograafiline haavatavus, sest ühel hetkel võetakse raha fondist rohkem tagasi, kui sinna tööturule siseneva uue seltskonna poolt juurde pannakse. Vähenev fondi maht võib mõjutada selle tootlust, samuti on kaheldav siis kogutud kapitali toetus majanduskasvule tervikuna. Fondidest vallanduv suur hulk raha muudab prognoosimatuks ka kogu tarbijaturu struktuuri.

Artikkel jätkub pärast reklaami

On ka neid, kes leiavad, et teine sammas sobib vaid ajutise lahendusena ning kiiremas korras tuleks hakata mõtlema pensionisüsteemi majanduslikelt alustelt hoopis teistele põhimõtetele viimisele.
Vastasel juhul peaksime hakkama Eestisse tooma võõrtööjõudu, mis iseenesest on juba paljudes Lääne riikides läbi proovitud ja maha maetud mõte. Rahvusliku järjepidevuse kaotamise suunas julgeb vaevalt ka ükski praegune või tulevane valitsus astuda. Lisaks räägivad võõrtööjõu vastu Euroopa Liidu põhimõtted.
Kui aga juba teise samba kiire rakendamise kasuks on otsustatud, jääb sirgeks vaielda küsimus selle finantseerimisest. Praegused seaduseelnõud koostatakse lähtudes eeldusest, et sotsiaalmaks üldiselt ei tõuse, jagunedes pensionide osas edaspidi esimese ja teise samba vahel suhtes 16/4. Ometigi tunnistavad ka reformikava koostajad ise, et teise samba neljaprotsendiline makse on ebapiisav.
Tõsised vaidlused seisavad veel kindlasti ees ka tekkivate ressursside investeerimisvõimaluste osas.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele