Kas pensionireformiga kiirustada?
Riigi tasandil paistab aga kõik juba selge olevat: teine sammas tuleb käivitada võimalikult kiiresti, eeldatavalt juba järgmisest aastast. IMFile on antud lubadus 2002. aastaks. Vastavad seaduseelnõud peavad sotsiaal- ja rahandusministeerium juba maiks-juuniks valmis saama. Tänaseks on selge, et see eesmärk jääb saavutamata.
Vaatamata valitsuse kiirustamisele pole paljud ringkonnad veel sugugi käsi üles tõstnud ning vaidlustavad, kas pensioni kogumise kohustuse rakendamisega on ikka vaja nii väga kiirustada. Veel enamgi ? kas seda on üldse vaja.
Teise samba oponendid väljendavad oma hirmu, et sinna sunniviisiliselt kogutav raha võib minna riigi jooksvate kulude katteks ning võib-olla ei saa seda isegi nominaalväärtuses tagasi. Kahtlusi tekitab ka teise samba demograafiline haavatavus, sest ühel hetkel võetakse raha fondist rohkem tagasi, kui sinna tööturule siseneva uue seltskonna poolt juurde pannakse. Vähenev fondi maht võib mõjutada selle tootlust, samuti on kaheldav siis kogutud kapitali toetus majanduskasvule tervikuna. Fondidest vallanduv suur hulk raha muudab prognoosimatuks ka kogu tarbijaturu struktuuri.
On ka neid, kes leiavad, et teine sammas sobib vaid ajutise lahendusena ning kiiremas korras tuleks hakata mõtlema pensionisüsteemi majanduslikelt alustelt hoopis teistele põhimõtetele viimisele.
Vastasel juhul peaksime hakkama Eestisse tooma võõrtööjõudu, mis iseenesest on juba paljudes Lääne riikides läbi proovitud ja maha maetud mõte. Rahvusliku järjepidevuse kaotamise suunas julgeb vaevalt ka ükski praegune või tulevane valitsus astuda. Lisaks räägivad võõrtööjõu vastu Euroopa Liidu põhimõtted.
Kui aga juba teise samba kiire rakendamise kasuks on otsustatud, jääb sirgeks vaielda küsimus selle finantseerimisest. Praegused seaduseelnõud koostatakse lähtudes eeldusest, et sotsiaalmaks üldiselt ei tõuse, jagunedes pensionide osas edaspidi esimese ja teise samba vahel suhtes 16/4. Ometigi tunnistavad ka reformikava koostajad ise, et teise samba neljaprotsendiline makse on ebapiisav.
Tõsised vaidlused seisavad veel kindlasti ees ka tekkivate ressursside investeerimisvõimaluste osas.