Kas Eesti ettevõtjad on vähe ambitsioonikad?

Poolt

Eks ta ole õige. Ega kõik Eesti ettevõtjad ei tööta enam sellise pingega nagu 1991. ja 1992. aastal. Väga paljudel on ka eesmärk liikunud väga kaugele ja mõne ärimehe jaoks on see liikunud küündimatusse kaugusse. Mis siis muud üle jääb? See on nagu jooksus, et kas sörkida teiste naeruks saba lõpus edasi või üldse loobuda.

Õigus on presidendil ka selles osas, et osa ettevõtjaid on väga kiiresti oma ettevõtetest loobunud. Ma pean siin silmas näiteks meie lihatööstuse lipulaeva Rakvere lihakombinaati. Teades tausta, kes olid selle firma erastajad, siis kuulusid nad sellesse ärimeeste seltskonda, kes erastasid ettevõtteid eesmärgiga need kiiresti kasuga edasi müüa. Teine näide on Tartu õlletehas. Ka Tallinna Karastusjoogid osales konkursil ja tegime väga hea pakkumise eesmärgiga hoida seda traditsioonilist sektorit kui Eesti tootmist. Jätkates veel oma mätta otsast vaadates, siis olime ka Liviko erastajad. Erastamisagentuur otsustas aga Liviko erastada Ühispangale, kelle eesmärk oli teenida väga lühikese ajaga kasumit.