Riigikantselei kolib täna uude majja

Toompea lossis riigikantselei ruumides pakivad ametnikud täna asju, et alustada järgmise nädala esmaspäevast tööd valitsuse jaoks renoveeritud ja sisustatud Stenbocki majas, teatas valitsuse pressiteenistus.

Alates 3. juunist valitsuse ja riigikantselei uus aadress: Stenbocki maja, Rahukohtu 3, 15161 Tallinn.

Stenbocki majja kolivad peaministri büroo, valitsuse pressibüroo, peaministri sekretariaat, riigikantselei juhtkond, koordinatsioonidirektori büroo.

Stenbocki maja renoveerimistöödega alustati 1996. aastal ning selleks investeeriti 69 milj krooni, hoone sisustamine maksis 3,36 milj krooni. Kolimiskulud on orienteeruvalt 40 000 krooni.

Riigikantselei osakondadest hakkavad Stenbocki majas asuma istungi-, õigusloome- ning asjaajamise ja arhiivide osakond.

Valitsuse ja riigikantselei telefoninumbrite algus Stenbocki majas on senise 6316xxx asemel 6935xxx, elektronposti aadressid jäävad endiseks.

Valitsuse istungid toimuvad endiselt Toompea lossis, esimene istung Stenbocki majas on planeeritud 8. augustiks. Samuti peetakse ka Toomea lossis ruumis nr 115 kuni augusti alguseni valitsuse pressikonverentse.

Valitsuse ja riigikantselei kolimisega Stenbocki majja lahendatakse riigikogu ruumiprobleemid. Alates sügisest saavad riigikogu saadikud endale vabanevates ruumides arvutitega varustatud töökohad ning seega normaalsed töötingimused senise ruumikitsikuse asemel.

Valitsuse lahkumine Toompea lossist teenib võimude lahususe printsiipi ning lõpetab maailmas unikaalse olukorra, kus riigi seadusandlik ja täitesaatev võim asuvad ühes hoones.

Stenbocki maja on ehitatud aastatel 1787-1792. Esialgselt planeeris kubermanguvalitsus maja kohtuhoone tarvis, kuid riikliku finantseerimise äralangemisel andsid võimud lepinguliste kohustuste täitmatajätmise tõttu hoone ehitustööde ettevõtja Hiiumaa mõisniku brigaadikindral krahv Pontus von Stenbocki omandisse. Pärast krahv von Stenbocki surma 1824. aastal kuulus hoone riiginõunik Paul von Benckendorffile, alates 1855. aastast on seda kasutatud Toomkooli pansionaadina. 1873. aastast oli hoone rüütelkonna kasutuses, kanti 1891. aastal kubermanguvalitsuse nimele ning seejärel on seal olnud erinevad kohtuasutused. Eesti esimesel iseseisvusperioodil oli seal rahukohus. Nõukogude võimu lõpuperioodil asus Stenbocki majas viimati Kalinini ja Oktoobri rajooni rahvakohus, kes lahkus sealt 1987. aasta novembris ning jättis hoone lagunema.

Väidetavalt elab Stenbocki majas ka kummitus. Tõenäoliselt pärineb kummitus ajast, mil seal asus Toomkooli pansionaat. Räägitakse, et rahu ei ole leidnud ühe tütarlapse hing, kelle onu teda piitsaga mööda tube ja treppe niikaua taga ajas, kuni tüdruk enam piitsahoopide eest põgenedes hingata ei suutnud ning surnuna maha langes.

Hetkel kuum