Helsingin Sanomat: Erinevalt taanlastest, keda soovitakse Euroopa rahaliitu, kuid kes ise kõhklevad, on Kreeka olukord vastupidine. Kreeka tahab, kuid Kreekat ei taheta, kuna riik ei täida rahaliidu tingimusi.

Probleemiks on inflatsioon, mille kontrolli all hoidmine on järjest raskem. Peale kalli nafta on probleemiks nõudmine, et Kreekal tuleb eurotsooniga ühinedes alandada laenuintresse. See kuumendab majandust ja tõstab hindu. Häda on ka nõrga euroga ? Kreeka on ELi suurima riigivõlaga maa ning dollarites ja jeenides laenu teenindamine läheb järjest kallimaks.

Kreeka peaminister Costas Simitis nimetab eurot turvasadamaks ning usub, et riik oleks viimastes kriisides veelgi enam kannatanud, kui kevadel poleks kinnitatud Kreeka vastuvõtmist rahaliidu 12. liikmeks.

Svenska Dagbladet: Euroopa Komisjonil on valminud eelnõu ühtse patendi loomiseks, mis kehtiks kogu Euroopas. Eelnõu järgi tuleb patenditaotlus esitada ühes ELi ametlikus keeles ning väljastatud patent kehtib seejärel kõigis ELi riikides, Euroopa Majandusühenduse maades (Norra, Island, Liechtenstein) jt süsteemiga liituvates riikides, eelkõige ELi kandidaatriikides. Patendivaidluste lahendamiseks luuakse uus kohus.

Euroopa tööstus ja leiutajad on ammu viidanud olulisele puudusele oma Jaapani ja USA konkurentide ees ? Euroopas ei ole seni olnud patenti, mida oleks suhteliselt lihtne taotleda, millele saaks kiiresti vastuse ning mis kehtiks kogu ELi territooriumil.

Dagens Industri: Augustis pöördus Rootsi politseisse 250 inimest, kes olid lasknud end petta kerge rahateenimise lubadusest. See on rohkem kui kunagi varem, ehkki politsei on nn Nigeeria kirjade eest hoiatanud juba aastakümneid.

Praegu ei pruugigi saatjariik enam Nigeeria olla, skeem on aga sama: kirja läkitajal on oma varaga probleeme, milleks tal on vaja usaldusväärset kontakti Lääne-Euroopas. Kirja saajal tuleb maksta mõned tuhanded, et siis hiljem osutatud teene eest mitu miljonit tasku panna. Enamasti ei näe adressaat enam ei oma raha ega lubatud miljoneid.