• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Helsingin Sanomat: Erinevalt taanlastest, keda soovitakse Euroopa rahaliitu, kuid kes ise kõhklevad, on Kreeka olukord vastupidine. Kreeka tahab, kuid Kreekat ei taheta, kuna riik ei täida rahaliidu tingimusi.
Probleemiks on inflatsioon, mille kontrolli all hoidmine on järjest raskem. Peale kalli nafta on probleemiks nõudmine, et Kreekal tuleb eurotsooniga ühinedes alandada laenuintresse. See kuumendab majandust ja tõstab hindu. Häda on ka nõrga euroga ? Kreeka on ELi suurima riigivõlaga maa ning dollarites ja jeenides laenu teenindamine läheb järjest kallimaks.
Kreeka peaminister Costas Simitis nimetab eurot turvasadamaks ning usub, et riik oleks viimastes kriisides veelgi enam kannatanud, kui kevadel poleks kinnitatud Kreeka vastuvõtmist rahaliidu 12. liikmeks.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele