Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inimese kloon ligi 4 miljoni eest
USA miljonäride abielupaar, kelle kümnekuine tütar on õnnetult surma saanud, on nõus maksma miljon dollarit ehk umbes 18,5 miljonit krooni uuringute eest, mis aitaksid surnud tüdruku rakkudest kloonida hukkunud lapse koopiat.
Clonaidi koduleheküljel teatab firma, et inimkonna ajaloo esimese inimese klooni sündi oodatakse umbes poolteise aasta pärast. Clonaidi asutajad sooviks edaspidi tegeleda inimeste kloonimise äriga, lootes saada palju ?tellimusi? nii neilt õnnetutelt vanematelt, kes on oma lapse kaotanud kui ka last soovivatelt homopaaridelt.
Tulevikus arvatakse ühe kloonimise protseduuri hinnaks Clonaidis 0,5 miljonit dollarit ehk 3,7 miljonit krooni. Uuringute jaoks raha eraldanud miljonäride perekond saab Clonaidi osanikuks ja pälvib osa firma tulevastest kasumistest.
Vene uudisteportaal lenta.ru kirjutab aga, et eelmisel kolmapäeval toimunud pressikonverentsil ei suutnud Clonaidi töötajad esitada ajakirjanikele fakte, mis tõestaks nende pädevust ja kogemuste olemasolu selles valdkonnas.
Mujal maailmas, sealhulgas Eestis, uuritakse aga kloonimist tõsiselt ning tulemuslikult ning esimene kloonitud imetaja, lammas Dolly on sama kuulus nagu mõni filmistaar.
Rakubioloogia professor Toivo Maimets räägib, et praeguse seisuga on maailmas kloonitud imetajaid ning kõige rohkem proovitakse kloonida põllumajanduslikke loomi.
?Osad liigid lasevad ennast kloonida ? näiteks lambad ja hiired. Hobuse ja roti kloonimine ei ole aga veel õnnestunud,? sõnab Maimets. ?Inimene on imetaja ja põhimõtteliselt on inimese kloonimine teostatav, kuid ühiskonnas ei ole veel eetilisel tasemel kokkuleppeid ning puuduvad seadused, mis kloonimist reguleeriksid. Mina keelaks praegu inimeste kloonimise ära, sest ühiskond pole selleks valmis.?
Maimetsa sõnul ei tea praegu keegi täpselt seda, kuivõrd sarnane saab olema kloonitud inimene oma rakudoonoriga. ?Näiteks, ühemunarakukaksikud on küll sarnased, aga neil on ka erinevusi nii välimuses kui iseloomus,? toob teadlane näite.
ASi MicroLink juhatuse esimees Allan Martinson:
Olen sellele mõelnud ja ei ole veel enda jaoks vastust leidnud. Vahest mõtlen, et mõnda inimest võiks olla rohkem kui üks. Minul ei ole moraalset tõrget kloonimise ees.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius:
Isiklikult ei ole selle poolt. Inimkond on nii kolossaalselt vana ja ma ei arva, et me peaks hakkama inimesi siia maailma kunstlikult tekitama. Euroopa Liit on samuti ühisel seisukohal, et inimesi ei tohi kloonida, see on vastuvõetud otsus.