Norma aktsionärid võivad Autolivilt saada ostupakkumise

?Isegi kui väga konservatiivselt vaadata ning eeldada, et neljas kvartal ettevõttel ebaõnnestub ning aasta kasumiks tuleb Normal kokku 150 miljonit krooni, teeb see aasta lõpuks kasumiks ühe aktsia kohta rohkem kui 11 krooni,? rääkis Kangus.

?Selle kasumi võiks kohe dividendideks välja maksta ja ettevõttel ei tekiks sellest mingeid probleeme,? kinnitas ta.

Teisalt tekib küsimus, miks peaks tuumikomanik kasumit teiste aktsionäridega jagama, ning analüütikud on veendunud, et Norma on üks tõenäolisemaid börsilt lahkujaid.

?Olen veendunud, et Norma börsil olek on täiesti mõttetu ning väikeaktsionäridele ostupakkumise tegemine on vaid aja küsimus,? ütles investeerimispanga Trigon Capital peaanalüütik Toomas Reisenbuk.

Norma nõukogu esimehelt, maailma suurima auto turvatarvikute tootja Autolivi asepresidendilt Jörgen Svenssonilt ei õnnestunud reedel võimaliku ostupakkumise, dividendimaksete või planeeritavate investeeringute suuruse kohta kommetaari saada. Varem on Svensson korduvalt kinnitanud, et Autoliv on rahul oma praeguse 51protsendilise osalusega Normas ega plaani teistele aktsionäridele ostupakkumist teha. Analüütikud hindavad üksmeelselt, et Norma lahkub börsilt lähema aasta jooksul.

Norma majandustulemustes ei ole oluline mitte niivõrd kasum, kui debitoorse võlgnevuse osatähtsuse vähenemine. ?Kasumi kasv kasumi kasvuks, hoopis olulisem on ettevõtte varade kvaliteedi hüppeline paranemine,? kinnitas Kangus.

Ostjate debitoorne võlgnevus vähenes ja enam kui kaks korda on vähenenud aegunud võlgnevuste osa. ?See näitab, et Norma muutub vähem riskantseks ettevõtteks, mis tähendab, et praeguse aktsiahinna juures on ettevõte veelgi enam alla hinnatud,? lausus Kangus

Ostjate debitoorne võlgnevus Normale oli septembri lõpus 98,8 miljonit krooni, olles poolaasta lõpuga võrreldes 24 mln krooni võrra vähenenud. Aegunud võlgade osatähtsus moodustas 24 protsenti kogu debitoorsest võlgnevusest. Juuni lõpus oli aegunud võlgnevuste osatähtsus 54 protsenti.