Piirkiirus peab jääma asulas senisele tasemele
Äripäev ei toeta riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmete Andres Lipstoki ja Kalev Kuke liiklusseaduse täiendamise ettepanekut, mis lubab kohalikel omavalitsustel kehtestada mõningatel asulasisestel teelõikudel piirkiiruseks 90 kilomeetrit tunnis.
Tallinna puhul oleksid sellisteks teelõikudeks näiteks Laagna, Järvevana ja Pirita tee, kus praegu lubatakse sõita 70kilomeetrise tunnikiirusega. Piirkiiruse suurendamise poolt räägib kaks seika: nimetatud teed on heas korras ja tegelikkus on praegu selline, et nendel teelõikudel sõidab enamik autojuhte kiiremini kui lubatud 70 kilomeetrit tunnis.
Lipstoki ja Kuke ettepanek on olemasoleva olukorra seadustamine. Näiteks Järvevana tee on hea näide selle kohta, et pärast teelõigu korrastamist on tegelikud kiirused suurenenud, aga sellega ei ole kaasnenud liiklusõnnetuste arvu kasvu.
Osal linnasisestel teelõikudel piirkiiruse suurendamine 90 kilomeetrini tunnis tunduks põhjendatud juhul, kui autojuhid järgiksid liikluseeskirju ning meie liikluskultuur oleks kõrgem. Teadmine, et suur osa sõidukijuhte sõidab praegu näiteks Laagna, Järvevana või Pirita teel lubatud 70 asemel 90 kilomeetrit tunnis, viitab sellele, et Eesti pole Lipstoki ja Kuke ettepaneku seadustamiseks valmis. Kui me täna sõidame linnas lubatust paarkümmend kilomeetrit suurema tunnikiirusega, siis on tõenäoline, et olemasoleva olukorra n-ö seadustamine kasvatab teatud linnasisestel teelõikudel kiirused 110 kilomeetrini tunnis. See on aga juba ohtlik.
Mõistlikum on leppida olemasoleva olukorraga ja mitte suurendada linnas piirkiirust. Kui lubame suuremat piirkiirust, siis peame kohe suurendama ka liikluspatrullide hulka ning politsei eelarvet. Politseinikud peavad siis hakkama kiiruseületajaid tihedamini karistama, et välja juurida Eesti autojuhtide seas levinud mõtteviis, et liiklusmärkidega lubatud sõidukiirust ületatakse 20 kilomeetrit tunnis.
Lipstok ja Kukk on teinud ka ettepaneku suurendada asulavälistel heas olukorras olevatel teelõikudel suveperioodil lubatud piirkiirus seniselt 110 kilomeetrilt 120 kilomeetrile tunnis. ?Korralikel neljarealistel teedel pole 120ga sõitmine kindlasti ohtlik. Selliseid teid on meil valmis ja valmimas. Euroopas on see headel teedel suhteliselt tavaline kiirus,? põhjendas Lipstok oma ettepanekut eilses Eesti Päevalehes.
Suveperioodil piirkiiruse suurendamisega 120 kilomeetrile tunnis on Äripäeva toimetus nõus tingimusel, et see kehtestatakse ainult neljarealistel teedel.