Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Auditeerimiskohustuslike OÜde arv võib väheneda
Toimkonna juhi Rita Ilissoni sõnul on see alles idee ning kindlasti mitte toimkonna ametlik seisukoht.
Audiitoritele arvamuse avaldamiseks saadetud raamatupidamise seaduse eelnõus sätestatud 16 miljoni euro nõue on vastavuses eurodirektiivide nõuetega. Senine nõue on 1 miljon krooni käivet. Eelnõu kohaselt võivad piiriks olla ka töötajate arv 250 või bilansimaht 8 miljonit eurot ehk 125 miljonit krooni.
PricewaterhouseCoopersi audiitori Urmas Kaarlepi sõnul on ettevõtte käibe piirmäära, alates millest on kohustuslik osaühingu auditeerimine, tõstmine 250kordselt liiga järsk. Kaarlep nentis, et samas senist 1 miljoni suurust piirmäära tuleks kindlasti tõsta.
Eelnõu projektis sisalduv säte, et audiitorid peaks andma hinnangu ettevõtte kasumi jaotamisele ehk dividendide jaotamisele, on Kaarlepi sõnul samuti kaheldava väärtusega ettepanek.
Ka paistsid Kaarlepile paljud muud kohad eelnõus rahvusvahelise tavaga mitte kooskõlas olevat.
Ka KPMG audiitor Sulev Luiga avaldas arvamust, et piirmäära viimine 250 miljoni kroonini on ?meeletu?.
Samas nõustus ka Luiga, et praegune piirmäär 1 miljon krooni on liiga madal ja pitsitab väikeseid osaühinguid. Samuti oleks selline muudatus küllaltki raske löök väiksematele audiitorettevõtetele, lisas ta.
Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretär Kalle Kägi ütles: kuna audiitorite eesmärk on lihtsustada ettevõtte suhteid kreeditoridega, siis tähendaks ilmne auditeeritavate ettevõtete vähenemine majanduse üldise läbipaistvuse ja avatuse halvendamist.
Kägi hinnangul on Eestis kahjuks palju ebakvaliteetseid audiitoreid, kelle ohtraid vigu on maksumaksjate liidus pidevalt arutatud.
Raamatupidamise seaduse eelnõu arutab 9. novembril audiitorkogu.