Statistikaameti andmetel oli selle aasta II kvartali majanduskasv võrreldes 1999. aasta sama perioodiga 7,5 %.

Muutused majandusaktiivsuses avalduvad tänu kinnisvara hindade inertsusele kinnisvaraturul teatud ajalise nihkega. Seega eeldades, et kinnisvarahindade muutused on korrelatiivses seoses majandusaktiivsuse muutusega hindasin ma mägede korterite hindade korrelatiivseid seoseid Eesti SKTga.

Vaadeldavaks perioodiks oli 1996 I kvartal kuni 2000 II kvartal. ?Mägede? kinnisvara hindade muutust kajastava indeksi konstrueerisin lähtuvalt Äripäevas avaldatava kinnisvara hinnatabeli andmetele.

Vaadeldaval perioodil kasvasid mägede korterite hinnad kokku keskmiselt 1,6 korda.

Kuna majanduskasvu tempo on reaalsuurus, mis ei sisalda inflatsiooni komponenti, siis majanduskasvu ja ?mägede? kinnisvara hinna kasvu võrdlemisel kasutasin ?mägede? kinnisvara hindade reaalkasvu.

Hinnates kinnisvarahindade seoseid majanduskasvuga regressioonanalüüsiga, võib tõdeda, et muutused majanduskasvus avalduvad ?mägede? kinnisvara hindades keskmiselt natuke rohkem kui ühe kvartaalse nihkega. Regressioonsirge tõus, mis on interpreteeritav kui kahe aegrea vaheline elastsusnäitaja, oli umbes 1,08, mis näitab peaaegu võrdelist seost kahe muutuja vahel.

Majanduskasv kirjeldas ühe kvartaalse nihkega 90% muutustest, mis toimusid kinnisvarahindades, see näitab väga tugevat seost nende kahe aegrea vahel.

Selle aasta kolmandas kvartalis oli ?mägede? korterite reaalhinnatõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga üle 8%.

Lisades inflatsioonitempo, mis on ligilähedaselt 3,2%, saame mägede kinnisvara hindade nominaalkasvuks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 11,5%.

Eeldades, et 2000. aasta majanduskasv on umbes 10%, mida mitmed majandusanalüütikud praegu ka ennustavad, siis peaksid ?mägede? kinnisvara reaalhinnad olema järgmise aasta esimeseks kvartaliks tõusnud 12% (millele lisandub inflatsioonitempo ehk kokku nominaalkasv 14?14,5%) võrreldes käesoleva aasta algusega.

Autor: Andrus Väärtnõu