• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SKT kasv tõstab ühtlasi ?mägede? korterite hinda

    Statistikaameti andmetel oli selle aasta II kvartali majanduskasv võrreldes 1999. aasta sama perioodiga 7,5 %.
    Muutused majandusaktiivsuses avalduvad tänu kinnisvara hindade inertsusele kinnisvaraturul teatud ajalise nihkega. Seega eeldades, et kinnisvarahindade muutused on korrelatiivses seoses majandusaktiivsuse muutusega hindasin ma mägede korterite hindade korrelatiivseid seoseid Eesti SKTga.
    Vaadeldavaks perioodiks oli 1996 I kvartal kuni 2000 II kvartal. ?Mägede? kinnisvara hindade muutust kajastava indeksi konstrueerisin lähtuvalt Äripäevas avaldatava kinnisvara hinnatabeli andmetele.
    Vaadeldaval perioodil kasvasid mägede korterite hinnad kokku keskmiselt 1,6 korda.
    Kuna majanduskasvu tempo on reaalsuurus, mis ei sisalda inflatsiooni komponenti, siis majanduskasvu ja ?mägede? kinnisvara hinna kasvu võrdlemisel kasutasin ?mägede? kinnisvara hindade reaalkasvu.
    Hinnates kinnisvarahindade seoseid majanduskasvuga regressioonanalüüsiga, võib tõdeda, et muutused majanduskasvus avalduvad ?mägede? kinnisvara hindades keskmiselt natuke rohkem kui ühe kvartaalse nihkega. Regressioonsirge tõus, mis on interpreteeritav kui kahe aegrea vaheline elastsusnäitaja, oli umbes 1,08, mis näitab peaaegu võrdelist seost kahe muutuja vahel.
    Majanduskasv kirjeldas ühe kvartaalse nihkega 90% muutustest, mis toimusid kinnisvarahindades, see näitab väga tugevat seost nende kahe aegrea vahel.
    Selle aasta kolmandas kvartalis oli ?mägede? korterite reaalhinnatõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga üle 8%.
    Lisades inflatsioonitempo, mis on ligilähedaselt 3,2%, saame mägede kinnisvara hindade nominaalkasvuks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 11,5%.
    Eeldades, et 2000. aasta majanduskasv on umbes 10%, mida mitmed majandusanalüütikud praegu ka ennustavad, siis peaksid ?mägede? kinnisvara reaalhinnad olema järgmise aasta esimeseks kvartaliks tõusnud 12% (millele lisandub inflatsioonitempo ehk kokku nominaalkasv 14?14,5%) võrreldes käesoleva aasta algusega.
    Autor: Andrus Väärtnõu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.