• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 15.11.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektrit saab säästa pisimugavustest loobudes

Enamik kodustest majapidamisseadmetest töötab elektriga. Elektrienergia kasutamist mõõdetakse kilovatt-tundides, selle järgi on kinnitatud ka elektri hind. Niisiis saab rahast rääkida kilovatt-tundides.
1 kilovatt on 1000 vatti. Vatt näitab, kui suure tarbimisvõimsusega töötab üks või teine elektriseade.
Kui tuhandevatise triikrauaga on tund aega triigitud, siis ongi kulunud kilovatt-tund ehk kWh ja selle eest tuleb praegu maksta 75 senti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nii võib ka edasi arvutada:
- 40vatine elektripirn: 40 vatti = 0,04 kilovatti (kW)
0,04 kilovatti × 10 tundi = 0,4 kilovatt-tundi (kWh).
0,4 kWh × 0,75 krooni = 0,3 krooni ehk 10 tundi põlenud 40vatine pirn maksab meile elektrikulu näol 30 senti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

- Täisvõimsusel küdev 1,3kilovatine elektriradiaator: 1,3 kW × 1 tund = 1,3 kWh
1,3 kWh × 0,75 krooni = 0, 975 krooni. Seega tuleb tunnise kütmise eest maksta 97 ja pool senti. Elektripliitide tarbimisvõimsus on 5?8 kW. Kui kõik keeduplaadid ja praeahi on korraga käigus, võib elektripliidi tunnine kasutamine maksma minna 3?5 krooni.
- Elektripliidi keeduplaat lülitage sisse alles siis, kui nõu on juba plaadile asetatud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

- Et plaadi kuumutamiseks kulub hulk energiat, kasutage sama plaati mitme toidu valmistamiseks järjest.
- Sulgege keedunõu kaanega. See vähendab energiakadu ja toiduvalmimise aega viiendiku võrra.

Artikkel jätkub pärast reklaami

- Veidi enne toidu keema hakkamist vähendage keeduplaadi võimsust. Liigne kuumus ei kiirenda toidu valmimist, sest vee temperatuur ei tõuse nagunii üle 100 kraadi. Tekib lihtsalt rohkem auru.
- Toidu valmistamisel kasutage võimalikult vähe vett.

Artikkel jätkub pärast reklaami

- Küpsetamisel ärge avage asjatult praeahju ust.
- Enne külmutatud toiduainete praeahju või pliidile panemist sulatage külmutatud toiduained üles.

Artikkel jätkub pärast reklaami

- Keeduplaate, praeahju ja toidunõusid tuleb regulaarselt puhastada. Nendele kogunenud mustus halvendab soojusülekannet.
- Ärge kasutage kumera või mõlkis põhjaga keedunõusid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

- Paigutage külmkapp pliidist, kütteradiaatoritest, ahjust ja päikesepaistelisest kohast eemale. Jätke kapi ümber õhuvahe.
- Kuumad toidud jahutage enne kappi panekut toatemperatuurini.

Artikkel jätkub pärast reklaami

- Asetage säilitusnõud kappi nii, et nende vahele jääks vaba ruumi õhu liikumiseks.
- Pange toidud külmkappi suletud nõudes. Nõnda saab vältida külmiku kiiret jäätumist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

- Sulatage külmkapis regulaarselt jääd. Jälgige, et jääkiht ei kasvaks üle 5?10 millimeetri.
- Heledate seinte, lagede, põrandakatete ja heleda mööbliga ruumides kasutage väiksema võimsusega lampe.

Artikkel jätkub pärast reklaami

- Vannitoas, köögis, riiulitel ja töölaudadel kasutage ökonoomlampe. Ökonoomlampe on mitut sorti ja hõõglambist tunduvalt valgusviljakamaid. 18vatine ökonoomlamp annab 100vatise hõõglambi valgusvoo ja selle tööiga on 8?15 korda pikem.
- Kasutage kodus ja kontoris ka pisiökonoomlampe, sest need ei vaja mingeid lisaseadmeid. Neil on samasugune sokkel kui tavalisel hõõglambil, eeliseks ökonoomsus, pikk tööiga, hõõglambiga sarnanev pehme valgus ja kiire süttimine.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele