Kunda Tehased tõid nõuetelaviini

Artikkel

- Uudised
- Andres Reimer
- 19. november 2000 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kunda Tehased tõid nõuetelaviini
Nõuded Tartu Ülikoolile ligi 40 ja ASile Eesti Fosforiit ligi 61 miljoni krooni suuruse võla tasumiseks võivad jõuda kohtusse veel tänavu, sest Cleider Projects sõlmib Venemaa Välismajanduspangaga VEB lepingu nõuete omandamiseks lähipäevil, teatas Venemaa ärimeestele kuuluva offshore-firma juht Dmitri Nikolajev reedel.
Lääne-Viru maakohtu kohtuniku Maido Rootsi otsus tunnistada Cleider Projectsi nõuet erastamisagentuuri poolt likvideerimisel oleva Kunda Tehaste vastu vallandas sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuva nõuetelaviini Eesti riigi ja ettevõtete vastu.
16 Eesti riigile kuulunud ettevõtet laenas enne Nõukogude Liidu lagunemist VEBist äriprojektideks valuutat, kuid lõpetas tagasimaksed pärast Eesti taasiseseisvumist. Eelmiseks aastaks oli võlgnevus koos intressidega kasvanud 770 miljoni kroonini.
?Olen üllatunud, sest ei julgenud oodata nii puhast võitu,? ütles Nikolajev. ?Samas tunnen piinlikust, et Eesti ametnike ükskõiksusest põhjustatud nõue võib pöörduda Eesti maksumaksjate vastu.?
AS Kunda Tehased kaebab kohtu otsuse edasi, sest kohtunik ei võtnud arvesse ühtegi võlanõude suhtes esitatud vastuväidet, ütles kostjat esindav vandeadvokaat Leon Glikman. ?Apellatsioonkaebus on juba valmis ning ma usun, et minu klient aktsepteerib seda,? rääkis Glikman.
?Minu arvates kujuneb edasikaebamine edutuks,? ütles Nikolajev. ?Enamik protsessil kohtunik Rootsi poolt esitatud teravaid küsimusi oli suunatud Cleider Projectsi vastu, leidmaks nõrku kohti võlanõudes.?
AS Kunda Tehased laenas VEBist 28 miljoni krooni suuruse summa sisseseade ostmiseks, kuid kandis selle edasi teistele ettevõtetele. Cleider Projects valis hagi esitamiseks väiksema osa laenust, et luua kohtupretsedent ja mitte maksta liiga suurt riigilõivu täismahus hagi eest.
Tartu Ülikool laenas VEBist 16 miljonit krooni, mille eest osteti seadmed südamekirurgia keskusele ning kaks freespinki meditsiiniliste laserite tootmiseks, ütles professor Jüri Kärner, kes allkirjastas 1988. ja 1989. aastal Tartu Ülikooli rektorina VEBiga kolm laenulepingut.
Tartu Ülikool ei kavatse võlga tagasi maksta, sest pole kunagi kätte saanud laenu põhiosa, teatas ülikooli finantsdirektor Taimo Saan. ?Ülikool ostis südamekirurgia keskusele varustuse oma raha eest, laenamata selleks VEBist,? ütles Saan.
Erastamisagentuuri poolt ASile Kristine Center müüdud Eesti Fosforiit laenas 1990. aastal ligi 23 miljonit krooni, mille VEB kandis üle Maardusse rajatud tseoliiditehase sisseseade tarnijale BSE ? Genex Company Ltd Suurbritannias.
Kristine Center erastas Eesti Fosforiidi 1997. aastal, et arendada selle territooriumist koos Hollandi ettevõttega Vermeer Infrastructure Development Muuga sadama läheduses suurejooneline rahvusvaheline logistika- ja tööstuskeskus. Äriplaani kohaselt hakatakse Eesti Fosforiidi territooriumil juba 2002. aastal töötlema konteineritega transporditavaid kaupu, nagu elektroonika, alkohol, tarbekaubad, samuti kemikaale, puitu ja ehitusmaterjale.
Mullu ilmnenud VEBi võlanõue on pidurdanud logistikaprojekti arengut. Nikolajev ei välista kavatsust Eesti Fosforiidi kasutuses olevat maad laenu katteks üle võtta.
Hetkel kuum