Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rannarahvas jäi võrguga kala püüdmise õigusest ilma
Aastakümneid kala püüdnud rannaelanikud võivad uuest aastast võrgud varna riputada, sest kui nad pole kutselised kalurid või elavad kaldast liiga kaugel, pole neil uue kalapüügiseaduse järgi enam merele asja, kirjutab Postimees.
Kui rannikumerest kala püüdvaid kutselisi kalureid on Eestis praegu 2000 ringis, siis ligi 4000 inimest käib merel rannarahvale kohalikust omavalitsusest antava võrguloaga. Vähestel rannaelanikel on aga merele vaba pääsu lubav maatükk rannas.
Keskkonnaametnikud põhjendavad veel viimast kuud kehtiva seaduse ümberkirjutamist Väinamere kalavarude katastroofilise vähenemisega. Ametnike väitel on selles süüdi peamiselt just rannakalurid, kes püüdvat kala enamjaolt müügiks, mitte aga enda tarbeks, nagu nad väidavad.
Kui veel seitsmekümnendatel püüdsid kalurid Väinamerest aastas välja näiteks kuni 700 tonni ahvenat, siis eelmisel aastal ületas see kogus vaevu viie tonni piiri. Mereinstituudi andmetel on vähenenud ka koha ja haugi arvukus.