Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkuste ajakava tagab puhkuse
Detsembrikuu on õige aeg hakata tööandjal mõtlema oma töötajate puhkuste kavandamisele järgmisel aastal.
Mõistlikult talitab see tööandja, kes kavandab aasta alguses kõigi töötajate puhkused, nii põhi- kui lisapuhkused ja töötaja soovil antava täiendava lapsepuhkuse, selliselt, et töötaja puhkusel viibimise tõttu ei kannata firma igapäevane tegevus, samal ajal aga võetakse võimaluse korral arvesse ka töötaja soove.
Alati ei ole võimalik neid tingimusi ühitada ning seetõttu on seadus andnud tööandjale õiguse puhkuste kavandamisel võtta arvesse eelkõige töö korraldamise huvid.
Sageli toovad tööandjad puhkuste ajakava koostamata jätmise põhjusena asjaolu, et aasta alguses ei ole tööandjal võimalik ette näha töötaja puhkuse aega.
Praktika on näidanud, et põhjuseks ei ole mitte puhkuse kavandamise võimatus, vaid poolte kokkuleppe puudumine. Neid töötajaid, kelle ajakavas ettenähtud puhkust hiljem muudetakse, on märksa vähem kui neid töötajaid, kes lähevad puhkusele ajakava järgi.
Puhkuste ajakava koostamisel peab tööandja arvestama nende töötajatega, kellele antakse puhkust neile sobival ajal, samuti nende töötajatega, kellel on õigus esimesel tööaastal saada puhkust täies ulatuses.
Puhkuste ajakavas nähakse reeglina puhkused ette täies ulatuses, kuid poolte kokkuleppel on võimalik kavandada puhkus ka osade kaupa.
Osade kaupa kavandatava puhkuse andmisel tuleb arvestada, et puhkuse ühe osa katkematu kestus on mitte alla 14 kalendripäeva.
Puhkuste ajakavas ettenähtud puhkuse muutmine võib toimuda üksnes poolte kokkuleppel.
Kui tööandja on töötajate puhkuste ajakava koostanud, kinnitanud ja töötajatele teatavaks teinud, võib ta olla kindel, et töötaja puhkusele ka läheb. Puhkuste ajakava on dokument, mis on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik.