• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,14
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,14
  • 12.12.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti vajab solidaarsuspoliitikat

Kas valitsuse võimuses on peatada oma populaarsuse langus ja maandada pingeid väikese sissetulekuga elanikkonna hulgas ? neile küsimustele sunnib vastuseid otsima SaarPolli reiting ja pensionäride meeleavaldus Toompeal.
Saar Polli avaliku arvamuse küsitlus kinnitas AS Turu-uuringute hiljutise küsitluse tulemusi: valitsuse selja taga seisab napilt 1/3 valijaskonnast. Rõhutatakse, et tegu on viimase viie aasta madalaima valitsusreitinguga ning suund näib olevat langev. Pensionäride meeleavaldus Toompeal oli aga viie aasta rahvarohkemaid ja protestimeeleolude suund näib olevat tõusuteel.
Teisisõnu on valitsus jõudnud punkti, kus ta ei saa piirduda ütlemisega: me teeme riigile vajalikke otsuseid ega saa parata, kui meid ei mõisteta või kui otsuste positiivne mõju ilmneb alles aastate pärast. Praegu võib valitsus end lohutada sellega, et 1/3 valijaskonnast ongi reformimeelsete ja paremtsentristlike jõudude traditsioonilise püsitoetajaskonna suurus. Ja et selline toetus pole ühele paratamatult ebapopulaarseid otsuseid tegevale valitsusele talumatult väike. Kuid siiski on see juba n-ö viimane kaevik. Kui sellegi toetuse otsast hakkab murduma kilde, on tegemist tõsise hoiatusega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mart Laari esimene valitsus ohverdas end isamaa altarile: tehti palju valijatele valusaid ja arusaamatuid, kuid riigi jalule upitamiseks vajalikke otsuseid ega hoolitud oma populaarsusest. Tagajärjeks oli läbipõrumine valimistel, populistide võimuletulek, reformide pidurdumine, mida hakati nõukogulikult stagnatsiooniks kutsuma. Ehk oli selline asjakäik siis paratamatu, kuid praegu peaks selle stsenaariumi kordumine olema välditav.
Valitsus ei saa end lohutada, et ta teeb tänuväärset sisulist tööd, kui tema autoriteet samal ajal langeb, rahulolematus kasvab ja opositsiooni turmtuli tiheneb. See hakkab lõpuks takistama valitsuse tegevust ja riigi vereringe normaalset funktsioneerimist.
Kui valitsusliit peab opositsioonierakondi ohtlikult populistlikeks, mõnd juhti lausa paariaks, kellega koostööd ei tehta, oleks nende kohus hoolitseda, et järgmistel valimistel ei langeks võim kergelt vastaste kätte. Teisisõnu: valitsuse üks ülesanne peaks olema pöörata langev toetusjoon uuesti tõususuunda.
Pahameeletormide taga on terav varanduslik kihistumine. Rikkad ei saa teha vaeseid rikkaks, aga nad saavad oma käitumisega olla solidaarsed nõrgematega. Seda oodatakse eeskätt valitsuselt, avalikult sektorilt, kus paljude arvates töötavad rikkad, kes on heale järjele jõudnud ka vaeseimate maksumaksjate rahaga. Ametnikele suurte kompensatsioonide maksmine, kulukad kohtuprotsessid, hüppelised palgatõusud, lisatasud avalikus sektoris suurendavad lõhet ja mõjuvad vaesemaile solvavalt.
Mässavad pensionärid võivad olla ükskõik kui rumalad ja manipuleeritavad, aga selge on, et 1/3 elanikkonnast ei tohi jätta teadmatusse, kui palju ja millal kasvavad nende napid sissetulekud. Siin on valitsusel ja teistel kutsututel/seatutel võimalik oma käitumist muuta, isegi kui mõned isiklikud rahakotid tuleks väiksemaks õmmelda. Aga me vajame solidaarsuspoliitikat, kui ei taha ühel päeval sattuda taas populistliku poliitika õnge. (comment@delfi)

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele