- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liiklusseadus mängis invaliididele jõuluvana
Uus liiklusseadus viis alla senise invamärgi turuhinna. Seda põhjusel, et seni kasutasid nii mõnedki nahaalsemad kodanikud seda märki siis, kui oli tarvis end mõne soodsa koha peale parkima sättida. Alates veebruarist on sääraste tegelaste omavolil lõpp, sest invaliidid, kes tõesti vajavad otse treppi sõitmist, saavad vastava parkimiskaardi, mis mujal maailmas kehtib juba ammu.
Lisaks saavad nad parkimiskaardiga parkida avalikel tasulistel parkimiskohtadel tasuta.
Parkimiskaart on nimeline ja varustatud fotoga. Lisaks on selle kasutajal ka teisi õigusi, mis kõik on parkimiskaardil kirjeldatud. Näiteks asulas peatuda ja parkida peatumiskeelu märgi mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Küll aga ei kehti kirjeldatud luba teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega.
Samad eesõigused kehtivad ka nägemispuudega inimest teenindavate sõidukite kohta, kui invaliidile on vastav parkismistunnistus väljastatud. Tunnistus paigaldatakse nähtavale kohale kas sõiduki esi- või tagaaknal.
Teiste sõidukite kõnniteele sattumisse suhtub uus liiklusseadus aga rangusega. Mootorsõidukiga ei tohi enam kõnniteel sõita, peatuda ega parkida, kui see ei ole liiklusmärkide või teemärgisega lubatud. Erandid kehtivad ainult eritalituse sõidukitele ja liikumispuudega inimestele või neid ja pimedat inimest teenindavatele juhtidele. Samuti võib peatuda kõnniteel vaid veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast.
Ajakirjanduses on palju juttu olnud alkoholijoobest ja promillidest. Kahjuks on viimasest sageli valesti aru saadud. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub inimese käitumises ja reaktsioonis.
Promillidega kehtestatakse alkoholisisalduse määr, mille saavutamine või ületamine juhi väljahingatavas õhus või veres on keelatud.
Uue liiklusseaduse kohaselt võib alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus olla kuni 0,1 milligrammi ja alkoholisisaldus juhi veres kuni 0,2 promilli. Seega ei saa 0,1promillilist alkoholisisaldust väljahingatavas õhus või 0,2promillilist alkoholisisaldust veres mingil juhul vaadelda kui alkoholijoobe näitajat. See on kokkuleppeline piir, mille fikseerimist käsitletakse seaduse rikkumisena ja mis tulevikus toob koos kaasa ka vastava karistuse.
Uues liiklusseaduses on arvestatud Viini 1968. a teeliikluse konventsiooni ja selle hilisemaid kokkuleppeid ning täiendusi, samuti Euroopa Liidu teeliiklusalaseid direktiive. See on mahult üle kahe korra suurem kui eelmine ja sisult laiahaardelisem ning täpsem. Selles määratakse konkreetsemalt riigivõimuorganite ja -asutuste volitused liikluse korraldamise ja selle ohutuse tagamise osas. Uus seadus reguleerib üksikasjaliselt mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise, selle peatamise, äravõtmise ja tühistamise, samuti juhtimisõiguse taastamise sätted.
Hellat Rumvolt on teede- ja sideministeeriumi nõunik ning uue liiklusseaduse üks väljatöötajaid
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele