Eesti investeeringuraha liigub fondiplaani ja fondidesse

Artikkel

- Uudised
- Kaja Koovit
- 14. jaanuar 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti investeeringuraha liigub fondiplaani ja fondidesse
Viie tegutsemiskuu jooksul Hansabank Marketsi investeeringute juhtimise osakonna kaudu investeeritud 60 miljonist kroonist on ligi pool paigutatud investeerimisfondidesse ning 17 protsenti Hansa Fondiplaani. Pangahoiustele on rahast läinud vaid kümnendik.
?Fondid on parim võimalus investeerimisega alustada,? põhjendas klientide huvi Hansabank Marketsi investeerimistoodete osakonna juhataja Marek Zacek.
?On loomulik, et inimesed eelistavad fonde, sest investeerimiseks üksikute aktsiate valimine on keeruline,? möönis Tõnu Vanajuur SEB Private Investment and Finance?ist.
Zacek märkis, et fondi võib paigutada suhteliselt väikesi rahasummasid, mis võimaldab investeerida ka väiksema säästmisvõime juures.
Zaceki sõnul eelistatakse investeerimise alustamisel raha paigutada Eesti turule, edaspidi võiksid populaarsust koguda Skandinaaviamaad.
Turu-uuringute firma EMOR mullusügisesest uuringust F-monitor selgub, et sääste omavate leibkodade arv on aastaga kahanenud 60 protsendilt 52-le ning valdavat osa sellest hoitakse jooksval hoiusel. Kahe aastaga on tähtajaliste hoiuste eelistajate arv kahanenud poole võrra, sest hoiuse madal intress muudab saadava tulu olematuks.
?Eestis on säästmine raha kõrvalepanemine, mitte selle kaudu teenimine,? kirjutab EMOR. Põhjuseks on peamiselt säästusummade väiksus, mis ei võimalda selle arvel teenida, lisaks on oluline säästude kiire kättesaamise võimalus, põhjendatakse EMORi uuringus.
?Me liigume sinnapoole, et hoiuste osakaal säästude paigutamisel peab vähenema,? lausus Hansabank Marketsi investeeringute juhtimise divisjoni direktor Priit Põldoja.
Seni on pangahoiustel ligi 75% säästudest. Üheks põhjuseks on ka maksuküsimused, pangahoiustele makstav intress on olnud tulumaksuvaba. Kui inimesel on valida pangahoiuse, millele makstavalt intressilt makse tasuda ei tule, ja maksustatava investeeringu vahel, peab teenitav tulu ületama maksukoormuse ja pangaintressi.
Septembri keskel alustanud Hansa Fondiplaanis on ühendatud investeerimisfondi kõrgema tulu teenimise võimalus elukindlustuse maksusoodustustega. Veidi enam kui kolme kuuga kasvas Fondipaani maht 43 miljoni kroonini. Üle aasta tegutsenud Hansa Pensionifondi maht on ligi 12 miljonit krooni.
?Maksusoodustus on kindlasti üks fondiplaani populaarsuse põhjusi,? tunnistas Zacek.
Zaceki sõnul on panga kliendid üha rohkem huvitatud säästmisest ja investeerimisest ning kuigi Harjumaalt investeeriti pool 60 miljonist kroonist, tulevad jõudsalt järele ka Pärnu- ja Tartumaa.
?Ma usun, et pensionireformiga seoses kujuneb sellest aastast murranguline, kus inimesed hakkavad tarbimise asemel rohkem säästmisele mõtlema,? ütles ta.
Hetkel kuum