Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
20% tulumaks käivitab pensioni II samba
Äripäev toetab päritavat ja vabatahtlikku pensionireformi II sammast 16+4+2 skeemi järgi. Et töötajate maksukoormus ei suureneks, tuleb tulumaksumäär langetada 20 protsendile.
Loetletud tingimuste mittetäitmisel pensionireformi II sammas ei käivitu. Esiteks, kui II sambasse kogutavad summad ei oleks päritavad, ei maksaks keegi juurde mitte üht senti. Milleks maksta, kui ei tea, kas eladki üldse pensionipõlveni välja? Ja kogutud raha läheb täielikult riigile. Vahepealse arutelu käigus tegid ka pensionifondid ebasõbralikult ahne ettepaneku: II samba raha nende hallata, aga pärijatele raha mitte välja maksta. Ei kujuta ette, et miski reformile veelgi paremini hauda kaevaks.
Teiseks, kui töötaja peab brutopalgast lisaks maksma kaks protsenti, kuid seda ei toeta neli protsenti isikustatud sotsiaalmaksu tööandjalt, kaoks skeemil atraktiivsus. Ainult mõni väga alalhoidlik kodanik oleks nõus ise rohkem oma palgast maksma või tööandja-poolset isikustatud osa vähendama.
Kolmandaks. Pered, kes elavad toimetuleku piiril või kus näiteks üks pereliige on töötu, ei jõua füüsiliselt oma brutotulust rohkem maksta. Nad arutlevad umbes nii: 16+4+2 on hea skeem, aga ainult suurepalgaliste jaoks, meil seda raha kusagilt võtta pole. Seepärast on tarvis üheaegselt II samba käivitamisega alandada füüsilise isiku tulumaksumäära 20 protsendile. Kui kodanikud näevad, et kokkuvõttes nad võidavad, siis liituvad nad ka järgmisest aasta käivituva kogumispensioniga.
Kust tuleb raha sotsiaalmaksu isikustamiseks 4% ulatuses ja tulumaksumäära vähendamiseks, kokku umbes 2 mld krooni aastas? Ümbrikupalgad vähenevad järsult, sest töötaja saab 4% oma ?arvele? kanda ? see on suur stiimul. Maksan ise kaks ja neli tuleb veel bossilt, naabri-Jüri juba käis õigust nõudmas, mõtleb siiani ümbrikupalka vastuvõtnu.
Meil on miljardikroonine stabilisatsioonireserv ? esialgselt pensionireformi jaoks mõeldudki, kuid jooksvateks kulutusteks ära kasutatud. Sinna fondi tuleb erastada nt Eesti Raudtee, ETV ja Raadio, TOP, järelejäänud 27protsendiline osa Telekomist. Haldusreform, mis hõlmab ministeeriumide ühendamist ja riigikogu liikmete arvu vähendamist, peab lõpuks hakkama kokkuhoidu andma. Miks mitte kasutada seda kokkuhoidu riigi tuleviku kindlustamiseks. Lisaks on riigil kätte saamata maksuvõlga 4,5 mld krooni. Aktsiisid ja käibemaks laekuvad täna küll paremini, ent salakaup ja maksupetturid viivad endiselt raha riigikassast mööda.
II sammas peab olema kõigile, nii noortele, vanadele kui tööturule sisenejatele vabatahtlik. Mõõdukate soov karistada nooremaid inimesi kohustusliku kindlustusega tundub üsnagi ebamõõdukas ettepanek. Tulumaksumäära saab ja tuleb alandada ning noori ja vanu ei tohi vastandada, sest ainult nii tekib usaldus.