• OMX Baltic0,13%317,43
  • OMX Riga0,51%967,54
  • OMX Tallinn−0,05%2 203,31
  • OMX Vilnius0,22%1 496,05
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,5%10 741,41
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,93
  • OMX Baltic0,13%317,43
  • OMX Riga0,51%967,54
  • OMX Tallinn−0,05%2 203,31
  • OMX Vilnius0,22%1 496,05
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,5%10 741,41
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,93
2000. aasta läheb viiruste ajalukku kui üks pöördelisemaid. 5. mail toimunud kõigi aegade suurim 40 miljonit arvutit kogu maailmas nakatanud tehisepideemia Loveletter algatas uue ajajärgu, kus enam ei mõõdetud viiruste levikut ei nädalate ega päevade, vaid tundidega. Kaspersky Labi andmetel toimus 2000. aastal 85% viiruste levikust just elektronposti kaudu. Aasta tagasi oli see protsent vaid 70.
6. juunil algas ka mobiiliviiruste ajajärk, mis esialgu veel massiepideemiat meie käsitelefonides ei tekitanud. Arvutiviirus Timofonica saatis Hispaanias SMSidena mobiilidele sõnumeid. Linuxi kasutajatele polnud möödunud aasta samuti kerge. 2000. aastal Linuxi viiruste arv seitsmekordistus.
F-Secure andmetel on maailmas praegu üle 50 000 viiruse, kuid suuremaid intsidente toimub neist korraga tavaliselt paarikümnega. Enim levisid nn. ussviirused.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele