Ümbrikupalk ? Soome varimajanduse üks osa

See teeb umbes 20?30 miljardit marka ehk 52?78 miljardit krooni. Ümbrikupalkade osakaal selles on alla kolmandiku, ütles Soome rahandusministeeriumi projektijuht Markku Hirvonen, kes koostöös maksumetiga püüab leida lahendust varimajanduse probleemile.

Enim on Soomes ümbrikupalgad levinud ehitustegevuses, restoranides, laevaehituses ja kaubanduses, kus kasutatakse musta tööjõudu, kes osaliselt on pärit ka Eestist.

Viie aasta taguste andmete põhjal jääb riigil varimajanduse tõttu maksudena saamata umbes 13 miljardit marka ehk 33,8 miljardit krooni.

Hirvoneni sõnul hakkas Soome varimajandusele suuremat tähelepanu pöörama 90. aastate algul majanduskriisi ajal, kui näiteks ehituskonkurssidel said maksudest möödahiilivad firmad paremaid tellimusi. Ta tõdes, et majanduse tõusuperioodil on varimajandus lisandunud. Pettused on endiselt tavalised ehituses, kus üks peatöövõtja kasutab 5?7 alltöövõtjat, osa neist välismaised, keda on raske kontrollida, ja kus võidakse kasutada ümbrikupalku. Kontrollimist on veelgi raskendanud Euroopa Liidus kehtestatud tööjõu vaba liikumine.

Maksekaartide levik vähendab ümbrikupalku

Maksuauk ümbrikupalkade tõttu üle poole miljardi

Intervjuu maksuameti järelevalve osakonna juhataja Enriko Aavaga

Intervjuu ümbrikupalka maksva tootmisfirma juhiga

juhtkiri Ümbrikupalk ei taga laenu ega pensionit

küsitlus Mida tuleks teha, et ümbrikupalka ei tahetaks maksta?

Autor: ÄP