Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haigekassa juhatuse liige Toomas Palu õigustab suurt töötasu
Milline on teie kui juhatuse värske liikme nägemus Eesti ravikindlustusest, mida tuleks muuta?
Eesmärk on motiveerida pere- ja erialaarste ning haiglaid pakkuma kvaliteetset teenust ja pakkuda selle eest adekvaatset tasu. Läbivaatamisele tuleb ka ravimite kompenseerimise põhimõtted.
Haigekassa kulud on kasvanud aastast aastasse 10?20 protsenti. Kuigi sellisel kasvul on rida õigustavaid faktoreid, tahan olla kindel, et Eesti arstid kirjutaksid kindlustatutele välja võimalikult kuluefektiivseid ravimeid.
Teile tehti juba 1997. aastal pakkumine asuda keskhaigekassat juhtima. Tollal keeldusite. Mis ajendas teid nüüd pakkumist vastu võtma?
Keeldusin 1997. aastal kahel põhjusel. Esiteks ei pidanud ma töövõtutingimusi vastavaks keskhaigekassa juhi kohustuste ja vastutusega. Teiseks valitses sel ajal teatud segadus sotsiaalministeeriumi, haigekassa nõukogu ja tegevjuhi rollide, õiguste ja vastutuse suhtes, mis nüüd on määratletud.
Kuivõrd vajalikuks peate tulemuspalga süsteemi juurutamist?
Põhimõtteliselt pooldan tulemuspalka. See sunnib täpselt defineerima oma tööülesandeid ning motiveerima inimesi neid hästi ellu viima. Detailsemaid kommentaare ei tahaks pakkuda, see küsimus on teise juhatuse liikme vastutusalas.
Olete viimased kuus aastat töötanud Maailmapangas Washingtonis ja Budapestis tervishoiuala eksperdina. Millised on Eesti tervishoiusüsteemi puudujäägid võrreldes kogemustega Euroopas?
Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja endise Nõukogude Liidu maadega, võiks Eesti oma plusspoolele kanda perearstireformi ning rahvatervise programmide arenduse- ja rahastamise süsteemi. Ka 1991. aastal alustatud haiguskindlustuse süsteem on suutnud vältida suuremaid krahhe, mis mitmeid järgijaid on tabanud. Kõige valusam lahendamata probleem on haiglasektor, mis ei ole kohandunud uute sotsiaal-majanduslike ja demograafiliste tingimustega.
Kas oleksite läinud haigekassa juhatusse, kui teie palk olnuks madalam 33 000 kroonist?
Praeguste töövõtutingimusteni jõudsime läbirääkimiste kaudu ja kuna lõpptulemus rahuldab mõlemaid pooli, ei tahaks spekuleerida. Töö Eesti haigekassa juhatuses on raske ja vastutusrikas ning peab olema hästi kompenseeritud.
Autor: ÄP