• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Salakütuseturu suurust Eestis eelmisel aastal näitab tollistatistika, mille järgi on diislikütust Eestisse toodud umbes 60 000 tonni. Tegelikult tarbiti Eestis diislikütust majandusministeeriumi andmetel 200 000, kütusemüüjate andmetel aga 300 000 tonni ehk viis korda rohkem.
Kuna ülejäänud kütus tuli Eestisse aktsiisivabalt ehk salakütusena, jätsid maaletoojad maksmata 2,5?3 krooni kütusekilo kohta ehk kokku üle 700 miljoni krooni. Lisades siia salabensiini, võib salakütusevedajate aktsiisivõitu lugeda kuni miljardi krooni suuruseks.
Kui suur see number täpselt on, pole võimalik kindlaks teha. Jaemüüjad pole huvitatud ei enda ega ka teiste müügimahtude ja turuosade kommenteerimisest.
Usutavust sellele versioonile lisab tõsiasi, et kerget kütteõli toodi eelmisel aastal Eestisse neli korda rohkem kui diislikütust ehk 240 000 tonni. Katlamajades põletati sellest veidi üle 50 000 tonni, lisaks kasutati seda enamikes traktorites. Ülejäänu saatust võib vaid oletada.
Samas peaks olema kerge kütteõli diislikütuseks muutmist võimalik kontrollida, sest lisaks värvile lisatakse kütteõlile ka keemilist ainet, mis muudab õli koostist.
Viimase jätavad kütusevõltsijad välja puhastamata ja seetõttu võib umbes 8000 krooni maksva proovi abil salakütusemüüja tuvastada.
Vajadus salakütus jaemüügi tarvis õigeks kütuseks muuta sunnib looma ka nn ühe-rongi-firmasid, mis samas on majanduslikult väga tasuvad. Ühes rongis on 2500 tonni kütust, igalt tonnilt jääb maksmata 2540 krooni aktsiisi, seega on aktsiisivõit üle 6 miljoni krooni. Nii hästi teeninud firma võidakse rahus maha jätta.
Sellist manööverdamist soosib Eesti kohta hiigelsuure tegijate arvuga kütuseturg. Nimelt on Eestis õigus kütuse müügiga tegeleda 520-l ettevõtjal, millist hulka on aga ametkondadel raske kontrollida. Õigust kütust importida omab 98 ettevõtet.
Mootorikütusega sarnaste toodete, mootorikütuse komponentide ning lisandite maksustamine eelmise aasta 1. septembril avaldas oma mõju, näiteks suurenes bensiini sissevedu septembriga võrreldes 14 000 tonni võrra ehk sama palju, kui jaanuaris üldse bensiini sisse veeti.
November oli ka diislikütuse tarbimise tippkuu, samas langes sissevedu detsembris poole võrra, moodustades neljandiku-viiendiku sellest, mis Eestis tegelikult tarbitakse.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele