Maavanemad Paides

See teeb asja põnevamaks. Siseministeeriumi asekantsler Deiw Rahumägi räägib lõunavaheajal, et tegemist oli ?ühe küllaltki lihtsa töökoosolekuga.?

Paika pandi edasise tegutsemise kava selle nimel, et Eestisse jääks 107 kohalikku omavalitsust. Selleks kevadeks on valitsusel haldusreformi osas suured plaanid. Äkki on see reform tõesti viimaks käima läinud?

?Mulle tundub, et tegemist on ühe lõputu ettevalmistusprotsessiga,? nendib Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants. ?Nüüd on vastu võetud juba teine valitsuse protokolliliste otsuste pakett.? Ta tahaks, et need otsused ei jääks ainult protokollilisteks.

Valitsus loodab alustada omavalitsuste ühendamisega tänavu mais. Küsimusele, kas Pomerants usub, et Lääne-Virumaal tänavu mõned omavalitsused liituvad, vastab ta kindlalt: ?Absoluutselt mitte!?

?Miks nad peaksid seda tegema?? küsib maavanem vastu.

Pomerantsi sõnul on vallajuhtide hulgas tunda suhtumist, et ?meie pole seda jama välja mõelnud?. ?Oleks hea, kui nad ka ilma maavanema vaheletorkimiseta hakkaksid omavahel läbi rääkima,? sõnab Pomerants.

Haldusreformi skeptiliselt suhtujad moodustasid detsembris koguni alternatiivse haldusreformikomisjoni, millest pärast loomist pole aga eriti palju kuulda olnud. ?Nad peaksid endale kiiresti püstitama eesmärgid ja nende täitmise tähtajad,? arvab Pomerants.

Kiireid ja suuri muutusi selle aasta jooksul ei oota ka teised maavanemad.

Harju maavanem Orm Valtson usub, et 2002. aasta kohalike omavalitsuste valimistel saavad inimesed valida juba suuremate valdade suuremaid volikogusid. Tema sõnul Tallinna piire üldiselt ei laiendata. Kõne alla võib tulla vaid Tallinnaga otseselt seotud piirkondade, nagu Viimsi, ühendamine pealinnaga.

Piiride muutmine toob kaasa ka mõne valla napsamise teise omavalitsuse käest või mõne omavalitsuse äraandmise. Järva maavanema Theo Aasa kinnitusel pole valdade jagamine ja piiride liikumine maavanematele omavahelises töös tüliõunaks.

?See pole ambitsioon, vaid terve mõistus,? väidab Pomerants valdade liigutamise kohta ühest maakonnast teise. Ta toob näiteks praegu Järvamaa alla kuuluva Lehtse, mille inimestele on tõmbekeskuseks Lääne-Virumaal asuv Tapa. ?Sinna käiakse arstile ja Grossi (kohalik suurärimees Oleg Gross ? toim.) juurde poodi,? märgib maavanem. ?Iseasi on see, et seal on 8 kilomeetrit kruusateid, mis pole eriti mugav.?

Kruusateede remont on haldusreformis omaette teema. Selle probleemi lahendamiseks kulub lähiaastail miljoneid. Mitme maavanema arvates pole enne teede remontimist võimalik ka omavalitsusi liita, sest kaugema kandi inimesed ei pääse siis enam vallavalitsustesse.