Mida rohkem saastad, seda enam maksad

Tõsi, tingimustes, kus majandus ja tehnoloogia on arenemisjärgus, nõuab keskkonda säästev tootmine hiigelsuuri kulutusi. Kuue aasta jooksul peaksid ettevõtted välja käima peaaegu Eesti riigi aastaeelarve suuruse summa, 20 miljardit krooni. See käib ettevõtteil üle jõu, eriti kui ühekorraga tuleb maksta järjest suuremaid saastetasusid ja ka investeerida. Selle tagajärg oleks surmahoop mitmele Ida-Virumaa ettevõttele.

Sellise olukorra vältimiseks pakub keskkonnaministeerium võimaluse asendada saastetasu keskkonnainvesteeringuga. Ehk nagu ütleb keskkonnaminister Heiki Kranich: ?Kui sa ise keskkonnakaitsele kulutad, ei küsi seda raha sinu käest ka riik.? Üks sellise võimaluse näide on Kunda Nordic Tsement ? tehas töötab siiani ja valgest linnast on saanud roheline.

Sellest, et maksud tõusevad 2013. a 20% aastas, on kõneldud mitu aastat. Samas tempos on maksud tõusnud juba 1995. aastast. Ka investeeringuvajadus polnud kellelegi uudis. Näiteks Ida-Virumaa 13 ettevõtet ? suurimad saastajad ? hindasid juba kaks aastat tagasi oma investeerimisvajaduse 15,5 miljardi kroonini.

Küll aga tuleb ühes küsimuses nõustuda ETTK juhatuse esimehe Jüri Käoga: on ebareaalne, et firmad jõuavad end nõuetega kohandada 2007. a. Esiteks ei ole ka saasteseaduse aluseks olnud direktiiv ELis rakendust leidnud. Teiseks on euroeksperdid pakkunud selleks hoopis pikemat aega. Taani eksperdi Vibeke Burcharti sõnul on Ida-Virumaa ettevõtteil kõnealusteks investeeringuiks aega maksimaalselt 15 aastat.

ETTK väitel vähendab keskkonnainvesteeringute nõue Eesti firmade konkurentsivõimet. See on pool tõde. Teine pool on see, et investeeringute tegemata jätmine suleb euroturu. Euroopa riigid süüdistavad Eesti ettevõtteid juba praegu selles, et nad üritavad keskkonnakaitse arvel kokku hoides madalamate hindadega euroturule tungida.

Ei maksa loodussõbralikule tootmisele vaadata kui millelegi sellisele, mida nõuab üksnes Euroopa Liit. See on eelkõige meie enda, aga ka naabrite tervise huvides ? me kõik tahame hingata puhast õhku, juua puhast vett ja süüa kemikaalivabu toiduaineid.