Linn uurib haiguslugude tänavale sattumist

Tallinna linnavalitsus lubab välja selgitada, miks vedelesid Tõnismäe polikliiniku patsientide delikaatsete isikuandmetega haiguslood Narva maanteel tänavarentslis, kirjutab SL Õhtuleht.

?Tõnismäe polikliinik kirjutas juba sotsiaal- ja tervishoiuametile seletuskirja, kuidas selline asi üldse juhtuda sai,? kinnitab ameti peaspetsialist Ene Tomberg. Nüüd ootab amet sotsiaalministeeriumist selgitust, kuidas peavad raviasutused patsientide haiguslugusid ja ambulatoorseid kaarte arhiveerima ning hävitama. ?Meil pole dokumenti, mis täpselt määratleks, kui kaua peab neid hoidma,? nendib Tomberg.

Sotsiaalministeeriumist kinnitati, et ka raviasutuse dokumente kaitseb andmekaitseseadus.

Magdaleena haigla peaarst Peeter Mardna nendib, et haiguslugusid peab hoidma 25 aastat, kuid ambulatoorsete kaartide kohta reegleid pole. Neid säilitatakse 15-25 aastat. ?Suuremat segadust tekitab aga hoopis see, et inimene võib ambulatoorset kaarti enda käes hoida ja haiglal pole sellest jälgegi. Näiteks üliõpilased ja vanurid kipuvad neid sageli kaotama,? kurdab ta.

Nõmme haiglas hoitakse patsientide ambulatoorseid kaarte ja haiguslugusid aastakümneid, teatab peaarst Peep Põder. ?Juba sellepärast, et väga paljud 1980ndatel aastatel Venemaale läinud inimesed teevad nüüd järelepärimisi ning tahavad saada oma haigusloost väljavõtteid, et invaliidsusgruppi või -pensioni taotleda.?

?Seadusandja pole aga siiani määranud, kuidas sellist infot Venemaale saata ja kas see satub seal ikka õigetesse kätesse,? mainib Põder veel üht seaduste puudujääki.