- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Üleeile õhtul saabus Kunda sadama reidile Peterburist kaubalaev, mille pardal ligi 3000 tihumeetrit männipalki Võrumaal asuva saeveski ASi Toftan tarbeks. Toftanile jätkub sellest kogusest kolmes vahetuses töötamiseks 4-5 päevaks.
Teiste suuremate saeveskite tegevjuhid kahtlevad otstarbekuses transportida importpalk meritsi Kunda sadamasse ning seejärel vedada palgid autodega paarisaja kilomeetri kaugusele Võrumaale.
Mets & Puu logistikajuhi Argo Larmi sõnul pärineb idee tuua katseks Venemaa ümarpalk meritsi nende Soome emaettevõtte Thomesto OY Peterburi tütarettevõttelt. ?Tänase seisuga on tõenäoliselt laevaga palki transportida kallim kui raudteed pidi,? nentis Larm. ?Samas kaasneb iga vaguniga sama palju bürokraatiat kui ühe laevaga.? Larmi sõnul on Venemaa raudtee vaikselt kogu aeg ka tariife tõstnud.
Kunda Sadama direktori Aleksander Nikolajevi kinnitusel lossivad nad esimesed palgikoormaga saabuvad laevad poole hinnaga. ?Tahame saada lossimis- ehk mahalaadimiskogemust,? rääkis Nikolajev. ?Seni on Eesti sadamad laevadele palke vaid laadinud.?
Nikolajevi andmeil laadis Kunda sadam eelmisel aastal paberipuud ja saepalki kokku 1,1 miljonit tihumeetrit. ?Meie arvestuste kohaselt veeti Kunda sadamast mullu ümarpalki välja veidi üle veerandi kogu Eesti palgiekspordist,? lisas Nikolajev.
Toftani juhataja Tiit Kolk ütles, et olukord, kui laevaga saabub korraga suurem kogus palki, on parem kui raudteed pidi laekuvad üksikud vagunid. ?Tihti raudtee lubab ja lubab vaguneid, kuid lubatud ajal nad ikka ei jõua kohale.? Venemaalt saabunud palgid tollitakse lahti Tartus ja seejärel veetakse vagunid Reolasse või Põlvasse, kus palgid autodele ümber laaditakse ning Toftani laoplatsile veetakse.
Kolgi andmeil maksavad nad Venemaalt imporditud männipalgi tihumeetri eest 800?850 krooni. ?Hind on kõrge, aga me ootame ka väga kvaliteetset palki,? ütles Kolk. Eestimaise männipalgi tihumeetri hind on keskmiselt 700 krooni. Toftan kavatseb tänavu importida Venemaalt ja Lätist kuni veerandi vajaminevast palgist.
Eesti suurim saeveski, Järvamaal asuv AS Imavere Saeveski impordib sellel aastal kuni 15 protsenti toormest. Imavere Saeveski tegevdirektori Peedo Pihlaku sõnul on nad teinud arvutusi ja jõudnud järeldusele, et laevaga Peterburist palke Eesti sadamatesse tuua pole majanduslikult otstarbekas. ?Meil on raudteejaamast väravani autodega vaid kolmkümmend kilomeetrit vaja vedada,? rääkis Pihlak.
Suuruselt teise saeveski, Pärnumaal asuva ASi Paikuse Saeveski tegevdirektori Tõnis Järve sõnul pole neil vahet, kas vedada importpalgid autodega kohale sadamast või raudteejaamast, sest mõlemad asuvad umbes 10 kilomeetri kaugusel. Järve kinnitusel on nad üritanud Venemaa importpalgi koormaid Pärnu sadamasse korduvalt saada. ?Pole paraku müüjatega hinnas kokkuleppele saanud,? lisas Järv.
Suuruselt neljanda saeveski, Harjumaal asuva ASi Balcas Eesti direktori Indrek Palumaa sõnul kavatsevad nad kallist importpalki sisse osta nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. ?Laevaga korraga saabuva suure palgikoguse autodega äravedamine võib tekitada probleeme,? eelistas Palumaa laevatranspordi kogemuse puudumise tõttu raudteed. ?Samuti võib ka laevaga transportimisel ette tulla viivitusi.?
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele