maksusid ja intresse summas 718,9 miljonit krooni. Sama aja jooksul laekusMaksuametile selliste ettekirjutustega sissenõutud summasid 141 miljonitkrooni. Maksuameti tööjõukulud moodustasid eelmisel aastal 111,8 miljonitkrooni. Selliste näitajate juures annaks 20-protsendilise eraldise tegemineMaksuameti palgafondi juurde 28,2 miljonit krooni, millega palgafondsuureneks 25 protsendi võrra.
'Maksumaksjate liidu hinnangul on Eesti praeguses arengustaadiumis sellise
boonussüsteemi loomine ennatlik ja toob kaasa seadusliku aluseta sissenõutavate maksusummade kasvamise. Juba tänane praktika näitab, et paljudel juhtudel nõuab Maksuamet maksumaksjalt kas osaliselt või täielikult täiendavate maksude tasumist ettekirjutusega, ilma et sellel oleks seadusest tulenev alus,' lisas Kägi.
'Põhjusel, et suur osa maksumaksjaid ei taha Maksuametiga tülli minna, tasutakse paljud sellised summad ka ilma vaidlemata ära. Uue süsteemi rakendamine suurendab Maksuameti agarust veelgi ning tagajärjeks on maksumaksjate sattumine pideva Maksuameti poolse surve alla. Sarnast süsteemi üritati juurutada ka Lätis, kuid täpselt samadel põhjustel see lisatasustamise viis seal ka kaotati.
Maksumaksjate liit näeb tekkinud olukorrale kahte lahendust. Valitsus peab
heaks kiidetud boonussüsteemi kas tühistama või seda täiendama viisil, etebaseaduslikuks tunnistatud ettekirjutuse teinud maksuametnike palkasidsamal moel ka vähendataks. See tekitaks maksuametnikus vastutustunde omaotsuste suhtes, mille pärast ta praegu üldse muretsema ei pea,' seisab Maksumaksjate Liidu avalduses.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini