• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Eestis tegutsevate telekanalite optimaalne arv on taas tõusnud kõneaineks. Selle üle arutledes märgin kohe, et minu jutt pole sihitud mõjustama täna raskustesse sattunud TV1 seisundit. Kuid päris ilma TV1 juhtumit käsitlemata pole võimalik vaadelda tänast olukorda Eesti telemaastikul ning arutada erinevate arengute teemal. Küsimus Eesti oludes optimaalsest telekanalite arvust vajab laiemat analüüsi niikuinii. Põhjus lihtne. Järgmise aasta algul saab täis TV1 praeguse regionaalse ringhäälinguloa viieaastane tähtaeg ning lubade väljaandja, kultuuriministeerium, peab lähiajal langetama otsuse edasise kohta.
Täna Eestis tegutsevate telekanalite arv on välja kujunenud mitme teguri toimel. Üks lähtekoht oli omal ajal see tehniliste võimaluste hulk, mis jäi pärandiks N. Liidu ajast. Meenutan, et Vene aja lõpuks olid Eestis rajatud Eesti TV ning mitme Moskva ja piirkondliku (tollal Leningradi) teleprogrammi saatevõrgud.
Nende baasil (olemas olid vajalikud mastid ja saatjad) tekkisidki iseseisva Eesti telekanalite võrgud, mis andsid vaatajatele lisaks ETV-le tänaseks kolme Eesti eratelekanali vastuvõtu võimaluse. Vaataja seisukohast on selline seis esmapilgul igati hea. Nii väikese rahvaarvuga ja küllaltki ahta reklaamituruga riigis on koguni 4 üleriigilise leviga telekanalit ? lisaks avalik-õiguslikule ETV-le kolm eratelevisiooni.
Kuid ka uues olukorras pole ju loota televaatajate arvu või telereklaamituru kasvu. Prognoositav 170-190 miljoni krooni telereklaamiraha aastas oleks siiski vähe kolme erakanali edukaks tegutsemiseks siinsel turul. Ma pole kindel, et meie kommertstelevisioonide omanikud oleks nõus lõputult kinni maksma kanalite kulude ja tulude suure vahe.
Seega peaks olema käes küllaltki harukordne hetk, kus on olemas vormiline ajend ja sisuline vajadus tõsiselt arutada Eesti telekanalite optimaalse arvu üle ning leida selles tundlikus küsimuses ka häid lahendusi.
Naabermaade Soome ja Rootsi kogemused näitavad, et iga uue telekanali teket, talle tegutsemisloa andmist arutatakse väga põhjalikult ning otsuste puhul arvestatakse kõiki sellega kaasnevaid tagajärgi. Eelkõige uue tegija mahtumist või mittemahtumist telereklaamiturule. Ega Eestilgi pole mõtet siin jalgratast leiutada. Ringhäälingumaastiku arengus peaks oma ajas ilmselt paratamatu katse-eksituse periood läbi olema ja kõik uued otsused saavad tugineda ainult olukorra ning võimalike arengute väga tõsisel analüüsil. Ainult nii leiab vastuse küsimusele, kui palju siis on siinse telemaastiku jaoks liiga palju?

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele