Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kellavere mäel algas superradari ehitus
Eelmisel nädalal pandi nurgakivi Laekvere lähistel asuvale Kellavere mäele paigaldatavale kaugvaatlusradarile, mis hakkab jälgima õhuruumi kuni 400 kilomeetri kaugusele, kirjutab Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja andmetel läheb radari baasaluse ehitus maksma umbes 10 miljonit krooni ja valmis tahetakse see ehitada kolme kuuga. Ilmastikutingimusi arvestades on praegu küll ehituseks üsna ebasobiv aeg, aga töö Kellaverel käib.
Radari paigaldamiseks ehitatakse valmis kahekorruseline hoone, mis kaetakse hiljem pinnasega. Hoone seintel otsest kaitseotstarvet ei ole, need tehakse vaid nii paksud, et pealeveetava pinnase raskusele vastu peaks. Maa peale jääb vaid radari kuppel, radar ise tuuakse kohale tuleva aasta lõpuks.
Kellavere - kõrguselt teist kohta hoidev mäetipp Pandivere kõrgustikul - leiti olevat sobiv paik õhuseireradari paigaldamiseks juba mõni aeg tagasi ning kaitsevägi ostiski sinna mõne hektari suuruse maa-ala.
Nurgakivi panekut olid tulnud jälgima nii Eesti kaitseminister Jüri Luik kui ka kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts, samuti mitmed ohvitserid naaberriikidest.
Laekvere vallavanem Aarne Laas ütles Virumaa Teatajale, et maa-ala, millele radar püstitatakse, kuulub kaitseväele ning vallal ei ole sellega eriti pistmist.
Radar, millega on võimalik jälgida nii Eesti kui ka naaberriikide õhuruumi 400 kilomeetri raadiuses, määrab lennumasina kõrguse, kauguse ja ka suuna. Seega on radar võimsuselt võrreldav kuulsa USA luurelennukiga E-3 Sentry (AWACS). See on lennuväe õhuruumi kontroll-lennuk, mis koordineerib tegevust vaenlase lennukite vastu ja aitab kaasa navigatsioonile ja kommunikatsioonile ning töötleb andmeid.
Kellavere mäele paigaldatava radariga annab valmistajafirma kaasa ka väljaõppeks ja treeninguks vajaliku simulaatori, elektrooniliste rünnete tõrjumise vahendid ning samuti IFF ehk niinimetatud võõras-oma süsteemi, mis aitab automaatselt kindlaks määrata lennuki riikliku kuuluvuse ja samas ka tehnilise seisukorra.