Bioplasti mikroob ootab riigilt rahasüsti

Tartu Ülikooli teadlaste väitel võib bioplastitehas kerkida Eesti asemel välismaale, kui riik ei anna 12 miljonit jätkamaks katseid mikroobiga, mis võimaldaks toota looduses lagunevat bioplasti, kirjutab Postimees.

Mikroobi avastanud teadlaste väitel tegeleb samalaadsete uuringutega maailmas sadu teaduskeskusi ja aeg töötab Eesti kahjuks. ?Meie avastus realiseerub kindlasti kusagil, aga see ei pruugi olla Eesti,? ütles mikroobi avastajate hulka kuuluv professor Ain Heinaru.

Heinaru sõnul võib see tähendada, et bioplasti bakterit puudutav oskusteave jõuab välisriiki, kus see levib väga laia ringi inimeste hulgas.

Selleks, et bioplasti tootmisega algust saaks teha, tuleb väikestelt laborikatsetelt üle minna stendikatsetele, kus mikroobi jälgitaks kolme- ja kolmekümneliitrises katsetuskeskkonnas. Juhul kui Eestis ei õnnestu stendikatseid teha, võidakse need teha mõnes välisriigis.

Detsembris peaks Eesti Tehnoloogiaagentuur otsustama, kas eraldada 12,6 miljonit krooni riigi raha bioplastitehase uuringute jätkamiseks. Rahataotluse taga on Tartu Ülikool ning kolmeks aastaks Eesti firma Estbiotech, kellel on ülikooliga leping kasutada uudset bakterit litsentsi alusel kolm aastat.

Vanemteadur Jaan Siimiskeri sõnul maksab Tartus tehtud avastuse oskusteave 25-30 miljonit, selle müügi korral saaks 60 protsenti summast avastuse teinud teadlased ja ülejäänu Tartu Ülikool.

Detsembris saabub Eestisse Saksa biotehnoloogiafirma Lurgi, kes on üks võimalikke bioplastitehase projekteerijaid.

Estbiotechi juhataja Valmar Visnapuu ütles, et teadlaste hirme firma praegu kommenteerida ei soovi. ?Me oleme seda meelt, et projekt tuleb teostamisele ja bioplastitehas tuleb Eestisse,? ütles ta.